Ülemkohus muutis ära kahe alama astme kohtu otsused. Seal oli mees süüdi mõistetud vägistamises, vahendab Helsingin Sanomat.

Ettekavatsemata tähendab seda, et tegu ei pandud toime tahtlikult, vaid hoolimatusest.

Rootsi 2018. aasta 1. juulil jõustunud seksuaalkuritegusid puudutavas seaduses ei ole vägistamises süüdimõistmiseks enam vajalik, et teo toimepanija oleks kasutanud vägivalda või kuritarvitanud ohvri abitut seisundit. Vägistamise definitsioon põhineb sellel, kas seksuaalakt on vabatahtlik või mitte.

Kõnealune mees ööbis naise juures ja oli öösel temaga vahekorras. Naine oli passiivne ega näidanud välja, et oleks tahtnud seksuaalaktides osaleda, märkis kohus.

Ülemkohtu sõnul ei ole inimesel, kes satub vastu tahtmist seksuaalse lähenemise objektiks, kohustust öelda ei. Kohtu hinnangul ei tähendanud ka see, et teo toimepanija ja kannatanu olid leppinud kokku ühes voodis magamises vaid aluspesu väel, et kannatanu oleks osalenud seksuaalaktides vabatahtlikult.

Nii leidis kohus, et on tõendatud, et naine ei osalenud seksuaalaktides vabatahtlikult.

Samas ei olnud kohtu sõnul ka tõendatud, et teo toimepanija oleks tegutsenud tahtlikult. Seevastu tegutses ta kohtu hinnangul väga hoolimatult.

Ülemkohus määras mehele kahe aasta ja kolme kuu pikkuse vanglakaristuse. See puudutab siiski ka muid tegusid, mis on lapsevägistamine ja seksuaalne ahistamine.