EKRE fraktsiooni liige ja riigikogu esimees Henn Põlluaas ütles, et tema toetab ideed samba viimisest esialgsele asukohale. “See on väga tore algatus, kuna ausammas oli Eesti meestele. See polnud õige, et kunagi Partsu valitsuse ajal politsei koerte ja pipragaasiga sammast kaitsvaid inimesi eemale ajas,” märkis Põlluaas. Ta nentis, et kuigi mälestusmärgil on sõdur vales mundris, oli vaenlane, kelle vastu Saksa vägedes eestlased võitlesid, õige.

EKRE liige Jaak Madison, nüüdne eurosaadik, toetab samuti plaani: “1944. aastal polnud eestlastel palju valikuvõimalusi, et millises vormis sõdida bolševistliku Punaarmee vastu.” Madisoni sõnutsi tuli valida halbade valikute vahel. “Kuna tegemist oli meestega, kes sõdisid Eesti iseseisvuse eest, siis kahtlemata tuleb neid meeles pidada ja ausammas on kõige vähem, mida selleks teha saab. Seega kui see on Lihulas, siis oleks see vägagi sobilik.”

Keskerakondlane Yana Toom ütles, et kui EKRE plaanib samba samasugusena Lihulasse püstitada, pole see õige. "Sellise sümboolikaga lõhestab see järjekordselt ühiskonda," sõnas ta. "Ükskõik, mida EKRE viimasel ajal teeb, hämmingut minus enam ei tekita," märkis Toom.

Kultuuriminister Tõnis Lukas leidis, et ausamba püstitamine endisele asukohale peab olema kohalike inimeste soov .”Kui soov on üle-eestiliselt Lihulasse edastatud, siis pole otsus mõistlik,” selgitas ta.

“Selgelt võitles palju eestlasi sambal kujutatud mundris, kuid püstitajatel tuleks hoolikalt läbi mõelda kogu kontekst,” lisas Lukas. Tema hinnangul on samba püstitamine õigustatud vaid sel juhul, kui Lihula elanikud on kohaliku võimuga selgel üksmeelel. “Ühiskonda lõhestada ei tohi,” sõnas ta.

Samba teisaldamise algatasid toonase peaministri Juhan Partsi (endine IRL) soovil regionaalminister Jaan Õunapuu (Rahvaliit, EKRE eellane) ja siseminister Margus Leivo (Rahvaliit, EKRE eellane).