Junckeri plaan oli jätta volinikukohad tühjaks ning jagada vabanenud portfellid kuni uue Euroopa Komisjoni ametisseasumiseni novembris, vahendab Politico. Sellega pidas ta eelkõige silmas võimalust hoida kokku ajutiste asendajate eluaseme- ning pensionikuludelt, täpsustas komisjoni pressiesindaja. Ettepanek kukkus aga läbi, kuna vajas Ülemnõukogu ühehäälset toetust, sealhulgas volinikuta jäänud Eestilt ja Rumeenialt.

Edasi läheb kõik protokolli järgi, kinnitab komisjoni pressiesindaja. See tähendab põhjalikku intervjuud Junckeriga ning kuulamist parlamendi ees, kus hinnatakse kandidaadi sobivust ning kompetentsi. Eesti on esitanud volinikukandidaadiks endise Keskerakonna majandusministri Kadri Simsoni. Rumeenia soovib Euroopa Komisjoni saata aga varasema kaitseministri ja Euroopa Parlamendi saadiku Ioan Mircea Pașcu.

Eesti volinikukoht Euroopa Komisjonis vabanes digivoliniku Andrus Ansipi minekuga europarlamenti. Tema usub, et Simson võiks ametikohale jääda ka peale uue komisjoni ametissemääramist novembris. "Mina arvan, et Kadri Simson ei oleks ajutine volinik. Ta ei läheks sinna neljaks kuuks, vaid viieks aastaks," rääkis Ansip Kuku raadio "Nädala tegijas".

See tähendaks loomulikult, et Simson peab kadalipu parlamendi ees "grillimise" ning komisjoni presidendiga taaskord läbima. Samas ütleb Ansip, et volinikuametist kokkuhoiukohti otsida ei ole sugugi mõistlik. "Võiksime näiteks mõelda sellele, kuidas ära lõpetada parlamendi kolimine iga kuu Brüsselist Strasbourgi. See oleks märksa suurem kokkuhoid," märgib ta.