Delfi TV vahendas laulu- ja tantsupeo rongkäiku otseülekandes, võttes eesmärgiks tuua ekraanile kõik rongkäigus osalevad lauljad, tantsijad ja pillimängijad.

Tantsupeo kunstiline toimkond tõi tule rongkäiku Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse kodust, kus see pärast eilse kolmanda tantsupeoetenduse lõppu ööbis. Laulupeo ja rahvamuusikapeo kunstiline toimkond ootasid rongkäigu pea ees, et seejärel ühiselt koos enam kui 47 000 osalise ja tulega asuda lauluväljaku suunas.

„Delfi värav” oli üles seatud Narva maanteele Delfi toimetuse lähedale. Sealt jäädvustatav otseülekanne hoidis katkestuste ja vahelülitusteta kõiki osalisi maksimaalselt fookuses.

„Neile, kes ei saa ise rongkäigu teekonna kõrvale sõpru, sugulasi või kodukandi inimesi tervitama minna, on ligi viietunnine otseülekanne „Delfi väravast” hea moodus neile kaasa elada. Kogu ülekanne on ka järelvaadatav, nii et ka rongkäigulistel endil on hea end ja oma gruppi hiljem videopildist üles leida. Samas paigas jäädvustavad kõiki kollektiive suure galerii tarvis ka Delfi fotograafid,” ütles Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Tallinna Jaani kiriku kõrvalt saatsid rongkäigulisi teele heeroldid Mari Jürjens ja Mikk Jürjens ning lauluväljakul tervitasid saabujaid heeroldid Garmen Tabor ja Margus Tabor.

Rongkäigu peas liikus peo kunstiline toimkond ning lippe kandnud Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori liikmed, Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Seltsi ning Kooriühingu auliikmed ja -juhid, lisaks kunstiliste juhtide kollektiivid ja Kaitseväe orkester.

Kogu liikumisteekonna pikkus oli umbes viis kilomeetrit ning kõnniti marsruudil Vabaduse väljak — Pärnu maantee — Narva maantee — Pirita tee — lauluväljak.

„Pärast rongkäigu pead hakkavad liikuma Tartu kollektiivid, kes on toodud kui laulupidude sünnihälli vaimsuse edasikandjad tavapärasest ette poole. Rongkäigu lõpuosa moodustavad Tallinn ja Harjumaa ning veel pärast neid teele asuvad väliskollektiivid ja üle-eestilised kollektiivid,“ kirjeldas rongkäigu juht Jaanus Väljamäe enne üritust.

Fotod rongkäigust

Kell 19 algas lauluväljakul laulupeo “Minu arm” avakontsert, mis tegi ekskursiooniga eesti muusikalukku sügava kummarduse kõikidele õpetajatele. Kõlasid eesti muusika olulisemad teosed, orkestrimuusika ning õhtu lõpetas lava ja rahvaga koos lauldavad ühislaulud.

Avakontserdi kava oli koostatud eesti heliloojate ja nende õpetajate loodud muusikast. Ajaliselt raamistasid laulupeo esimesel päeval kõlavaid teoseid Jānis Cimze 1872. aastal ilmunud lugu “Rīga dimd“ ja Tauno Aintsi 2017. aastal loodud laul “Üksi pole keegi”.

„Pöörame täna pilgu oma muusikalistele eelkäijatele ning toome välja säravamad numbrid meie muusika kullafondist,“ kinnitas muusikajuht Siim Selis. Kõik täiskasvanute valikkoorid veetsid tänase kontserdi laval, valiklastekoor tuli lavale esitama Arvo Pärdi „Meie aed“ ning liitus siis jälle kontserdi lõpuosas, mil kõlasid ühislaulud rahvaga.

Ühislauludena kõlasid kolm lugu: Tauno Aintsi „Üksi pole keegi“, Karl August Hermanni „Puud ma laulan haljusesse“ ja „Kungla rahvas“. Esmakordselt kõlas laulupeol ka kaks soolopala: Villem Kapi „Kui lõpeb suvepäeva viimne vine“ ja Artur Lemba „Armastuse poeem“.

Laulupeo lavastaja Kaili Viidase sõnul on laulupidudel kujunenud välja üsna kindel vorm. „Klassikalises mõttes teatraalsusel ei ole laulupeo lavastuskontseptsioonis kohta. Seetõttu on lavastuslikud vahendid selleks suhteliselt napid: hääl, tekstilised vahepalad, muusikalised kõllid, aga ka erinevad tehnilised lahendused,“ ütles Viidas.

Avakontserdile oli loodud spetsiaalne valgusrežii ning väljakuekraanide pildirežii. Nii avakontserdil kui homsel laulupeo suurkontserdil kõlavad vahetekstid ja teadustused näitlejate Priit Loogi ja Maiken Schmidti esituses.

Fotod kontserdist