Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik tänas ESTO Eestisse toojaid. Teriku sõnul on need eestlased, kes elavad kodumaalt kaugel justkui Eesti saadikud.

"Teil aga on nii omavaheline kui ka side kodumaaga erakordselt tihe, seda just tänu eesti keelele ja kultuurile. Teriku sõnul on ESTO teinud paremaks ka Eesti ilma, nõnda kaunist Jaani ilma ei mäletagi. Loodan, et ESTO on pakkunud palju emotsioone, kohtumisi sugulaste ja sõpradega. Loodan väga, et emotsioonid kodumaalt on nõnda tugevad, et tahaksite taas ja taas siia naasta", ütles linnavolikogu esimees.

ESTO peakomitee esimees Sirle Sööt ütles oma tervituskõnes, et kui Eesti iseseisvus, siis tekkis korraks mõte, et ehk on ESTO aeg läbi. Aga soov, et ESTO jätkuks, oli väga suur. "Eesti rahvas on väike, raske on täita väga suuri ruume. Aga me suudame täita suured ruumid oma vaimuga. Ka sel ESTOl nii Helsingis, Tartus kui ka Tallinnas oli tunda, et ESTO formaat muutub ja kohaneb ajaga. Ja see tähendab, et ka järgmine ESTO tuleb", sõnas Sööt.

XII ülemaailmsed Eesti kultuuri päevad toimusid tänavu 27. juunist kuni 3. juulini Helsingis, Tartus ja Tallinnas. Festivali eesmärk oli taas kokku tuua eestlaste kogukonnad üle maailma, tugevdada ülemaailmset eesti meelt ja ühtekuuluvustunnet. ESTO 2019 fookuses olid noored.

ESTO traditsioon pärineb aastast 1972, kui eestlased Läänes kogunesid Kanadasse, Torontosse, et üheskoos au sees hoida Eesti kultuuri ja traditsioone. ESTO tähtsus seisnes kriitilises vajaduses hoida alal eesti keelt, kultuuri ja eestlust nõukogude okupatsiooni ajal, kui ei olnud võimalust Eestit külastada.