Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA) kiitis heaks kodukorra muudatused, mis võimaldaksid Venemaa delegatsioonil naasta pärast Krimmi okupeerimist kehtestatud keelu järel. Juba homme toimub hääletus Venemaa delegatsiooni mandaadi taastamise üle. Kodukorra muudatuste vastu hääletasid täiskoosseisus vaid Balti riikide, Ukraina ja Gruusia ning enamuses Poola, Rootsi ja Ühendkuningriigi saadikud.

Bahovski hinnangul võib hääletustulemust tõepoolest tõlgendada kui Venemaaga piirnevatest Balti riikidest, Ukrainast ja Gruusiast ülesõitmist. "Ilmselt need huvid, mis pooldavad Venemaa selles organisatsioonis pidamist, kaalusid üles mõne liikmesriigi seisukoha," nentis ta.

Bahovski sõnul näitasid märgid juba eelnevalt, et otsus tuleb Venemaa kasuks nii või teisiti ja Venemaal tekib võimalus näidata nüüd Balti riike, Ukrainat ja Gruusiat russofoobsete riikidena.

Rootsi saadikute valdav vastuseis hääletusel tuleneb Bahovski hinnangul sellest, et Rootsi on Poola kõrval üks Euroopa Liidu idapartnerluse eestvedajaid. Idapartnerluse suurim riik on aga Ukraina. "Venemaa agressioon on praegu suunatud selgelt Ukraina vastu ja kui nad (Rootsi saadikud – toim.) oleksid hääletanud Venemaa vastuvõtmise poolt, siis oleks ukrainlastele sellega antud väga tugev signaal, et Rootsi Ukrainat enam ei toeta," märkis Bahovski.

Tänaöise hääletusega andis ENPA Bahovski hinnangul Ukraina uuele presidendile Volodõmõr Zelenskõile signaali, et Venemaa saab ENPA-lt agressioonile Ukrainas rohelise tule. "Küll mitte otsesõnu, aga seda saab sealt välja lugeda."

Kui Euroopa Nõukogu Venemaa hääleõiguse taastab, siis kahjustab see Euroopa Nõukogu mainet mitte ainult Balti riikides, Ukrainas ja Gruusias, vaid ka laiemalt, leiab Bahovski. "Ma arvan, et ka teistes riikides paljud opositsiooni esindajad ja ka kodanikud on suhteliselt hämmeldunud selle otsuse peale," sõnas ta.

Bahovski sõnul on sattunud küsimärgi alla euroopalikud väärtused, mille eest Euroopa Nõukogu justkui peaks kaitsma. "Praegu see on ikkagi suur küsimus, et need väärtused on löögi alla sattunud, kui taastatakse hääleõigus riigil, kus tallatakse neid väärtusi jalge alla, lisaks ei austa see riik ka teise riigi territoriaalset puutumatust, kuidas siis saab nendest väärtustest rääkida," sõnas Bahovski.