Võitja jääb esialgu saladuseks, kuid soosikuks peetakse Rahvusvahelist Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ja selle peadirektorit Mohamed ElBaradeid.

Kandidaatide hulgas arvatakse olevat ka Tšehhi endine president Vaclav Havel, Lõuna-Aafrika Vabariigi aidsivastase võitluse juht Zackie Achmat ja tema organisatsioon, Euroopa Liit ja paavst Johannes Paulus II.

“Meil oli koosolek, me jõudsime otsusele ja see tehakse teatavaks 8. oktoobril,” ütles viieliikmelise komitee koosolekutest sekretärina osa võttev Nobeli Instituudi direktor Geir Lundestad.

Ta ei vihjanud, mitu laureaati 1901. aastast välja antavale 10 miljoni Rootsi krooni suurusele preemiale pretendeerib. Päris võimatu pole ka see, et rahuläbimurrete poolest kehval aastal preemia hoopis välja andmata jääb. Viimati juhtus see 1976. aastal.

Mitmed eksperdid on arvamusel, et hinnata tuleks massihävitusrelvade levikut piiravat tegevust. Seega tuleks kõne alla IAEA ja egiptlane ElBaradei, kes on võidelnud Iraani tuumaprogrammi ohjeldamise eest, aga ka tuumategevuse vastu Põhja-Koreas.

Sellele räägib aga vastu asjaolu, et mullu sai rahupreemia Iraani inimõigusadvokaat Shirin Ebadi ja ehk ei taha komitee teist aastat järjest Teherani-suunalist kriitikat teha.

Endist ÜRO relvainspektorit Hans Blixi tõenäoliseks preemiasaajaks ei peeta, sest tema tegutses liiga ammu ja liiatigi võiks see ärritada Washingtoni.

Nobeli-väljavaated arvatakse olevat veel Iisraeli tuumasaladuste paljastajal Mordechai Vanunul, Kuuba teisitimõtlejal Oswaldo Payal ja Vene inimõiguslasel Sergei Kovaljovil.