Võrreldes 2015. aastaga on hinnangud paranenud vahetu juhtimise, rolli selguse, informeerituse ja karjäärivõimaluste osas. Kriitilisemalt on aga käesoleval aastal hinnatud tippjuhiga seotud küsimusi. Töötajate arvates tasub esmajärjekorras tegeleda just juhtkonna poolse lugupidamisega ning õiglase kohtlemisega tööl.

Prokuratuuri tippjuhiks võib lugeda riigi peaprokuröri, kelleks on Lavly Perling või ka ringkonnaprokuratuuride juhtivprokuröre. Kinnitust, kas rahulolematus puudutab justnimelt peaprokuröri või näiteks hoopis keskmisest rahulolematuma Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri, ei ole seni õnnestunud saada.

Prokuratuuris tervikuna hinnati kõige kõrgemalt keskastme juhtimist, samuti said kõrgeid hinnanguid töö tasustamine, arenguvõimaluste olemasolu ning töö mõttekus.

Võrreldes organisatisooni keskmisega on hinnangud positiivsemad Viru ja Lääne ringkonnaprokuratuurides. Võrreldes avaliku teenistuse keskmisega on töötajad Lääne ringkonnaprokuratuuris aga hinnanud kriitilisemalt alateemasid, mis käsitlevad rolli selgust ning töökoormust. Viru ringkonnaprokuratuuris seevastu on madalamaid hinnanguid saanud töökoormusega seotud alateemad.

Vastupidiselt Viru ja Lääne ringkonnaprokuratuurile, esineb kriitilisi alateemasid kõige enam Põhja ringkonnaprokuratuuris. Ent näiteks vahetut juhtimist on käesoleval aastal hinnatud märkimisväärselt kõrgemalt kui kolm aastat tagasi.

Küsitlusele vastas kokku 177 inimest Põhja, Lõuna, Ida ja Lääne ringkonnaprokuratuurist ning riigiprokuratuurist.