Praegu tunnevad abituriendid, et nad on suutelised ajateenistusse minema ja nad suudaksid selle vajadusel ka edukalt läbida, küll aga puudub neil kontroll ajateenistusse mineku üle. Sellest tulenevalt teeb Usai ettepaneku muuta abiturientidele ajateenistusse minekut rohkem kontrollitavamaks ja ettemääratumaks.

Praegu on riiklikult määratletud kutsealuste vanuseline vahemik 18–27 eluaastat, kuid puudub fikseeritud ajateenistusse mineku aeg ehk parim ajastus individuaalsel elukaarel. Mida hilisemaks lükkub aga ajateenistusse minek inimese elus, seda keerulisemaks ja raskemaks reaalne minek muutub.

Üheks võimalikuks lahenduseks oleks Usai hinnangul noorte suunamine ajateenistusse kohe pärast põhikooli mis on riiklikult kohustuslik ja ühtlasi ka üldhariduse miinimum. Ajateenistus pärast põhikooli häiriks Usai arvates noorte elu kõige vähem, lisaks muutuks ajateenistus neile kontrollitavamaks. Ka noorte hoiakud ja reaalne tahe ajateenistusse minna muutuks tänu sellele positiivsemaks.

Pärast ajateenistuse läbimist saaksid noored jätkata aga oma edasisi õpinguid ega peaks otsima lahendusi või võimalusi 20. eluaastate teises pooles ajateenistusest pääsemiseks.

Riigikaitseõpetus tõstab panustamise soovi

Abiturientide motivatsioon ajateenistusse minna on madal ja selle nimel ei olda valmis pingutama. Meesabiturientide kavatsus minna ajateenistusse oli magistritöö raames läbi viidud uuringute kohaselt kõige kõrgem, jäädes aga keskmisele tasemele. Kõige madalam kavatsus ajateenistusse minna oli naisabiturientidel ja vene rahvuse esindajatel.

Meeste kõrgem tulemus oli mõneti oodatav, kuna ajateenistus on Eestis meestele kohustuslik. Sarnaselt saab ka seletada naiste madalamat tulemust: neil puudub reaalne vajadus ja kohustus ajateenistusse minna. Vene rahvusest abiturientide madala kavatsuse üheks võimalikuks põhjuseks võib olla uuringus osalenud naiste suurem osakaal vene rahvusest abiturientide hulgas.

Noortel, kes olid läbinud riigikaitseõpetuse, oli ajateenistuse suhtes positiivsem hoiak ja soov riigikaitsesse isiklikult panustada kui neil, kes ei olnud riigikaitseõpetust läbinud. Seetõttu teeb magistritöö autor ettepaneku suunata riigikaitseõppesse rohkem raha ja kaasata rohkem koole. Riigikaitseõpetusega tuleks alustada võimalikult varakult ehk juba põhikoolis, sest selle kaudu saaks riik ise kujundada noorte hoiakuid.

Vanemaid tuleks riigikaitseõpetusse rohkem kaasata

Kõige rohkem mõjutab abiturientide kavatsust ajateenistusse minna neile oluliste isikute, täpsemalt vanemate arvamus. Sellest tulenevalt tuleks vanemate rollile abiturientide suunamisel ajateenistusse minemise osas rohkem tähelepanu pöörata.

Ühe võimaliku lahendusena pakub autor välja võimaluse kaasata lapsevanemaid rohkem riigikaitseõpetuse programmi, tutvustada neile kaitseväge ja selle pakutavaid võimalusi. Sel moel on võimalik vähendada vanemate võimalikke hirme ning muuta ühiskonnas levinud väärarusaami kaitseväe ja kaitseväeteenistuse kohta.

Abiturientide hoiakud ajateenistuse suhtes on tugevalt seotud ka vanema, eelkõige ema haridustasemega, sest vanema haridustaseme kasvuga langeb abiturientide positiivne hoiak ajateenistuse suhtes. Seega tuleb erinevate teavituskampaaniate korral, mille eesmärk on
populariseerida ajateenistust või ajateenistusega seonduvat, suunata suuremat tähelepanu emadele ja võita nende poolehoid.

Ajateenistuse võiks jagada osadeks

Üheks takistavaks ja raskendavaks asjaoluks ajateenistusse minemisel peavad abituriendid ajateenistuse pikkust, mistõttu autor teeb ettepaneku ajateenistuse väljaõppe kava üle vaadata ja seda võimalusel lühendada.

Ühe võimalusena näeks autor ka ajateenistuse jagamist erinevateks lühemateks perioodideks, kuna ajateenistuses õpitav on pigem dünaamiline ja pidevas muutumises. Selline lähenemine ei muudaks ajateenistuse vahetu kontakti pikkust, küll aga võimaldaks ajaliselt pikemat kokkupuudet kaitseväega ja annaks võimaluse hoiakute kujundamiseks.