Pärast arutelu annavad president Kaljulaid, peaminister Jüri Ratas ja Eesti Teaduste Akadeemia liige Lauri Mälksoo pressikonverentsi.

Eelmise aasta 19. detsembril kirjutati Kadriorus alla kokkulepe Eesti teaduse ja inovatsiooni arengu kindlustamiseks. Toona andsid teadusleppele allkirja erakondade esimehed ning Eesti ülikoolide, Eesti teadlaste ja Eesti suurimate ettevõtlusorganisatsioonide esindajad.

Ka koalitsioonileppes lubati tõsta riigi teadus- ja arendustegevuseks eraldatavate vahendite tase vähemalt ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT), kuid riigi eelarvestrateegia näeb ette, et toetus püsib samal tasemel ehk 0.71 portsendi juures.

Päraslõunal toimunud pressikonverentsil ütles president, et kohtumisel olid kõik ühtsel meelel selles, et 1% SKP-st teadusele on siht, kuid arutelu all oli ka teisi prioriteetseid teemasid. "Näiteks tundus kohalviibijatele, et arenguruumi teaduse arendamisel on, heaks näiteks on teadlaste ja erasektori vahel kokkupuutepunkti leidmine."

"Eelarve seis on selline nagu ta on, kuid palusin võtta plaani eesmärgid, mis tagaks selle, et Eesti teadus saaks end tulevikus muretult tunda," sõnas president.

Peaminister Jüri Ratas sõnas, et teaduslepe, mis mullu allkirjastati pole kuidagi surnud. "Täna pole ükski opositsiooni- või koalitsioonierakond seisukohal, et 1% pole teadusele vaja. Küll aga peame me mõtlema hoolikalt läbi, mis saab Eesti suuremast teadusrahastusest? Mis me saame teadusest? Me peame kaaluma, et kui me paneme rohkem raha juurde, siis kus on selle rahastuse väljund," sõnas ta.

Ratas rääkis, et kohtumisel osalenud rektorite jaoks on palgasurve suur, sest õppejõud vajavad kõrgemat palka. Paljud töötavad ülikoolides osalise koormusega, et teenida lisaraha gümnaasiumides tunde andes, kus palgatase kõrgem on.

Teaduskonna nimel sõna võtnud Lauri Mälksoo pani kõikidele südamele, et teadlaste jaoks on teadusrahastuse leppe jätkuvalt kehtiv. "Sinna on allkirjad pannud kõik parlamendi erakonnad peale ühe. Üks, kes seda allkirja ei pannud, on siiski sellega moraalselt seotud, sest nende jaoks oli 1% rahastuseesmärk liiga väheambitsioonikas."

Kohtumine lõppes teadmisega, et sügisel kui riigieelarvet koostatakse, koguneb ümarlaud uuesti.