PPA peadirektorilt Elmar Vaherilt soovib Helme teada, kas PPA on menetlenud aastatel 2007–2015 kriminaalasju, mis on olnud seotud rahvusvahelise rahapesuga. Samuti tahab ta teada, kas PPA on menetlenud ajavahemikus 2007-2015 rahvusvahelisi õigusabipalveid, mis on olnud seotud rahvusvahelise rahapesuga läbi Eesti finantssüsteemi. Minister soovib peadirektorilt ka teada, kas PPA on menetlenud ajavahemikus 2007-2015 korruptsioonijuhtumeid, mis on olnud seotud õiguskaitseorganite töötajate korruptsiooniga rahapesukuritegude uurimisel.

Rahapesu andmebüroo juhilt Madis soovib Helme teada, kui palju materjale on rahapesu andmebüroo aastatel 2007-2015 edastanud uurimisorganitele juhtumite kohta, kus rahvusvaheliseks rahapesuks on ära kasutatud Eesti finantssüsteemi. Lisaks soovib ta väljavõtet, kKui palju teateid rahvusvahelise rahapesu kohta on ajavahemikus 2007-2015 edastatanud finantsinspektsioon, krediidiasutused, õiguskaitseorganid ja teiste riikide rahapesu andmebürood ning Kui palju kriminaalasju alustati nende kuriteoteadete pinnalt. Helme tahab ka vastust küsimusele, kas rahapesu andmebüroo ametnikud on ajavahemikus 2007-2015 olnud kaasatud kriminaalasjade uurimisse.

Kaitsepolitsei (kapo) peadirektorilt Arnold Sinisalult tahab Helme teada, kas kapo on menetlenud aastatel 2007-2015 kriminaalasju, mis on olnud seotud rahvusvahelise rahapesuga ning kas kapo on menetlenud ajavahemikus samas ajavahemikus rahvusvahelisi õigusabipalveid, mis on olnud seotud rahvusvahelise rahapesuga läbi Eesti finantssüsteemi. Lisaks tahab Helme teada, kas kapo on menetlenud aastatel 2007-2015 korruptsioonijuhtumeid, mis on olnud seotud õiguskaitseorganite töötajate korruptsiooniga rahapesukuritegude uurimisel.

Finantsinspektsiooni juhilt Andre Nõmmelt soovib Helme teada, missuguseid rahapesu alaseid menetlusi ja kontrolle viidi läbi erinevates krediidi-ja makseasutustes aastatel 2007-2015. Lisaks pärib Helme Versobanki rahapesualase menetluse hetkeseisu ja sellega Eestile kaasneda võivate riskide kohta.

Justiitsministeeriumi kantslerilt pärib Helme, kelle algatusel ja mis alusel tehti 2014. aastal muudatused Karistusseadustiku rahapesualase süüteo paragrahvides, millega leevendati karistusi. Lisaks nõuab Helme, et talle esitataks algdokumendid, koosolekute protokollid ja esitatud ettepanekud nimetatud paragrahvide muutmiseks.

Pangaliidu tegevdirektorilt tahab Helme teada, millise metoodika alusel koolitasid krediidiasutused oma töötajaid, et takistada finantssüsteemis rahapesualaste kuritegude toimepanemist. Samuti soovib Helme vastust küsimusele, kui palju on pangaliitu kuuluvad krediidiasutused esitanud rahapesu andmebüroole, PPA-le, prokuratuurile või finantsinspektsioonile teateid rahvusvahelise rahapesu kohta aastatel 2007-2015.

Kirjadele vastamiseks on adressaatidel aega 20. juunini.

Möödunud aastal tuli ilmsiks, et läbi Danske Panga Eesti filiaali on liikunud umbes 200 miljardit eurot kahtlase päritoluga raha, mis andis hoobi nii Eesti kui ka Taani panganduse mainiele ja päädis Danske Panga Eesti filiaali sulgemisega. Rahapesuskandaal tabas aasta alguses ka Rootsi Swedbanki. Need juhtumid on tõenäoliselt ka Helme saadetud kirjade taga.