Ametkondadel on ükskõik: Eestis ei vastuta näiliselt keegi mürgiste toiduainete mõju eest
Kuigi Eestis peaksid toiduohutuse eest vastutama maaeluministeerium ja VTA, ei uuri nemad - ega ka keegi teine - kes ja kui palju mürgiseid kemikaale sisaldavat toitu sööb ning mis on selle tagajärjed.
Riigikontrolli hinnangul on seda ülevaadet tarvis, et mõista tegelikke terviseriske. "Mõnes analüüsitud toiduaines on olnud taimekaitsevahendite jääke küll normi piires, kuid organismile ohtliku taseme ületamiseks tohiks neid süüa vähe ja mitte igapäevaselt. On puuvilju, mis sisaldavad kümmekonna taimekaitsevahendi jääke, mille koosmõju organismile pole teada," on auditis kirjas.
Võimalik oht tervisele
VTA laborianalüüsidest selgus näiteks, et Eesti inimeste toidus on kõige sagedamini tuvastatud ainete rühm ditiokarbamaadid, mille piirnormi ületamisi on samuti kõige enam. Ditiokarbamaatide rühm koosneb kuuest kemikaalist, millest osa on keelatud kasutada ja osa puhul kahtlustatakse hormonaalsüsteemi kahjustavat toimet.
Riigikontrolli auditus on välja toodud, et hormonaalsüsteemi kahjustavate kemikaalide ja haiguste tekkimise seostele viitavad erinevad teadusuuringud ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). WHO-le tekitab muret näiteks rasvumise, diabeedi, vähi, viljatuse, loote väärarengute, autismi ja tähelepanuhäirete esinemise kasv, mida võib nende kemikaalide mõjuga seostada. Eriti ohustab pestitsiidide varjatud mõju veel sündimata lapsi ja väikelapsi, kelle puhul mõjutavad ka väga väikesed kogused keha arengut jäädavalt.
Ditiokarbamaate, millest osal võib olla hormonaalsüsteemi kahjustav toime, leidub eestlaste toidulaual rohkesti. Kõige enam brokolis, lillkapsas, õuntes, tomatites, virsikutes, maasikates, kurgis, sidrunites, pirnides, viinamarjades, apelsinides ja kiivides.
Kuigi ditiokarbamaadid ületavad kõige enam ka piirnorme, on need VTA selgitusel alati seatud piisava ohutusvaruga. Seetõttu pole nende hinnangul vaja eraldi hinnata kemikaali toimeaine toksilisust ega ka võimet kahjustada hormonaalsüsteemi.
Toiduohutus vajab vastutajat
Seni, kuni pole kindlat vastutajat, kes uuriks, kui palju ohtlikke taimekaitsevahendite jääke meie toidulaual tegelikult on ja kuidas need meie organismi mõjutavad, tarbime neid teadmatuses edasi.
Terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar nentis, et pestitsiidide võimalikku kahju inimese tervisele on ka keeruline üheselt hinnata, sest nende mõju avaldumine sõltub väga erinevatest teguritest - näiteks organismi eripäradest ning toiduaine kogusest ja tarbimise sagedusest.
Toiduohutus on aga oluline tagada, sest taimekaitsevahendite jääkide suurel hulgal organismi kuhjumist seostatakse mitmete tõsiste haigustega nagu vähk, autism, aktiivsus- ja tähelepanuhäired, hormonaalsüsteemi häired, loote väärarengud jm.
Perearst Eero Merilinnu sõnul on riigil tähtis roll tagamaks, et meie toit oleks puhas ja kvaliteetne. Ta lisas, et see, kuidas korraldada inimeste informeerimine nii, et nad saaksid teha selles osas teadlikke valikuid, on vaja põhjalikult läbi mõelda.
"Kindlasti tuleks uurida taimekaitsevahendite, väetiste ja pinnase saastamisega seonduvat, samuti toidu säilitamise ja hoidmise seoseid haiguste tekitamises. Teame, et näiteks herbitsiitide jäägid on kantserogeensed," ütles Merilind. "Siin oleks Eesti teadlastel kindlasti võimalik anda oma panus eestimaalaste tervise säilitamisel ja hoidmisel."
Ka Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp kinnitas, et toiduohutus on oluline ja vajab riigi poolt suuremat tähelepanu. Ta nentis, et toiduohutuse kontrollimise vallas on Eestis probleemiks alarahastus, mistõttu on teatud riiklikud tegevused ebapiisavad - näiteks proovide maht, laborite aparatuur, teadusuuringud ja riskide hindamine. "Täna tellivad Eesti toidutootjad ise vajadusel täiendavaid uuringuid ka väljaspoolt Eestit. Eesmärk on kindlustada, et tooted oleks tarbijatele ohutud," ütles Potisepp.
Ta aga rõhutas, et inimesed kohaliku toidu pärast muret tundma ei pea, sest see on hästi kontrollitud ja tervisele hea. Kodumaist toodangut soovitab eelistada ka toitumisnõustaja Mai Maser.
Maseri sõnul tuleks süüa erinevaid välismaiseid puu- ja köögivilju ning valida neid ka erinevatest riikidest. "Riigiti on piirnormid erinevad ja mitmekesisus on nagu mitmest halvast variandist parim variant," selgitas Maser.
Samuti on oluline imporditud vilju korralikult pesta ja vajadusel koorida.
Mis edasi?
Nii maaeluministeerium kui ka VTA nõustusid riigikontrolli auditi järeldusega, et taimekaitsevahendite jääkidega seotud riske tuleks põhjalikumalt hinnata, kuid selleks oleks vaja rohkem raha. VTA on nõus parandama ka vead tarbijate teavitamises ja hindama toidu ohtlikuks tunnistamisel lisaks jääkide piirnormide ületamisele veel inimeste terviseriske.
