„Välireklaami keeld, mis kehtestati 2005. aastal, pole vähendanud valimiskampaaniate kulusid ega muutnud neid sisukamaks, nagu keeldu kehtestades loodeti. Tõsi – suuri plakateid avalikus ruumis sel perioodil ei ole, sest reklaam on liikunud eelkõige internetti ja sotsiaalmeediasse,“ ütles Raivo Aeg.

Aeg rõhutas, et poliitilise välireklaami keelu tühistamist on valitsuselt ja riigikogult korduvalt palunud ka õiguskantsler. Samuti on politsei kui uurimisasutus korduvalt juhtinud tähelepanu välireklaami keelu rakenduslikele kitsaskohtadele.

„Õiguslik ebaselgus toob kaasa erinevat praktikat ning seaduse täitmise järelevalve on menetlusasutusele valimiseelsel perioodil väga töömahukas. 2019. aasta riigikogu valimistega seoses esitati politseile 47 selgitustaotlust poliitilise välireklaami keelu kohta ning 32 teadet poliitilise välireklaami keelu võimaliku rikkumise kohta,“ märkis justiitsminister.

Teine piirang, mida soovitakse kaotada, on valimisagitatsiooni keeld valimispäeval. „See on kehtinud 1994. aastast ja ajale jalgu jäänud, kuna üha rohkem inimesi valib eelhääletamise ajal, mil aktiivne agitatsioon on lubatud. Valijad peaksid olema hääletamise ajal võrdsetes tingimustes, seega peaksid kampaania reeglid olema valimisperioodil võimalikult ühesugused. Sellel aastal oli riigikogu valimistel eelhääletuse osakaal näiteks juba 39,3%,“ rõhutas Aeg.

Jätkuvalt peab olema tagatud valimisrahu hääletusruumides ning nende vahetus läheduses.

Justiitsministeri sõnul on mõlema keelu peamine tulemus olnud see, et politsei on valimiskampaania ajal vähem aega ja jõudu tõsiste kuritegude uurimiseks. „Kui keelud kehtetuks tunnistatakse, saab politsei vabanevat ressurssi kasutada tähtsamate ülesannete täitmiseks. Seepärast on mul hea meel, et saan nüüd need mõttetud ja bürokraatlikud piirangud ajaloo prügikasti saata,“ sõnas Aeg.

Poliitilise välireklaami keelu tühistamine on eesmärgina kirjas ka koalitsioonilepingus ja valitsuse 100 päeva tööplaanis.