2017. aasta sügisel võttis Vanemuise draamajuht Tiit Palu ühendust, Üllar Saaremäega, et talle pakkuda lavastaja kohta “Pikk päevatee kaob öösse” lavastusele. Loomulikult võttis Saaremäe pakkumise ka vastu. Selleks hetkeks olid välja valitud ka peaosatäitjad Hannes Kaljujärv ja Piret Laurimaa, mängides vastavalt James Tyrone ja Mary Cavan Tyrone. Järgmise aasta kevadel selgusid ka teised näitlejad, kunstiline juht ja valguskujundaja. Aprillis toimus ka esimene lugemine. Hannes Kaljujärve vanemaks pojaks lavastuses (James Tyrone juunior) sai ta enda poeg Rasmus Kaljujärv, kes sel hetkel oli NO99 näitleja. Nendeks etendusteks, kus Rasmus teiste kohustuste tõttu ei saaks osalade, valiti dublandiks Vanemuise näitleja Reimo Sagor. Vanemuisest mängib veel nooremat poega Veiko Porkanen (Edmund Tyrone) ja teenijatüdrukut Kärt Tammjärv (Cathleen O’Neill). See, mida laval nägama hakkab, kujundas lavastuse kunstnik Marion Undusk ja pimedas teatrisaalis aitab külastajatel seda näha valguskujundaja Priidu Adlas.

(Hoiatuseks teatrihuvilistele - antud artiklis esineb pilte etendusest endast. Kui te ei soovi teatrielamust endale ära rikkuda, siis edasi lugemine/vaatamine on enda vastutusel. Loo autor on hoiatanud!)

14.02 - Esimene lugemine


On sõbrapäev ja lauale tõstetakse suur šokolaadi tahvel. Päris mitu inimest, kaasa arvatud mina, avastavad järsku, et on selle tähtpäeva sootuks ära unustanud. Täna on kohale tulnud pea kõik näitlejad, lavastaja, kunstnik ja valguskujundaja, et teha ametlikult esimene lugemine. Arutatakse, mitmes vaatuses peaks lavastus olema - kas kahes või kolmes vaatuses. Lepitakse kokku kahes vaatuses, sest kolmevaatuseline etendus veniks liiga pikaks.

​
Hannes Kaljujärv tõmbab teksti kohati maha poole lehekülje kaupa.

Lugemise ajal teevad näitlejad enda tekstiraamatutesse märkmeid ning kriipsutatakse maha kohad, mis näitlejate ja lavastaja arvates on üleliigsed. Lavastaja Üllar Saaremäe tegeles sellega ka 2018. aasta suvel ja sügisel.

Hannes Kaljujärv lugemas James Tyrone osa.
Üllar Saaremäe on lavastuse lavastaja ja vastutav ka muusikalise kujunduse eest.
Tekstiraamat on üsna paks ning lehekülgesid on seal omajagu.
Rasmus Kaljujärv kostüümiproovis.

Kui võimalik kasutatakse teistele etendustele valmistatud rekvisiite ja kostüüme, kuid vajadusel tehakse lavastuseks täiesti uued kostüümid. Lavastuse kunstniku Marion Unduski nägemuses domineerib lava roheline värv - rohelist leiab laval nii seintelt kui ka kõikide näitlejate riietelt. Selleks on tublid kostüümiala inimesed varunud mitmeid näidiseid kangapoodidest. Ka Marionil on seljakotis kangajupid, mida võiks näitlejate kostüümides kasutada. Koos otsustatakse, millised värvid ja tekstuurid sobiksid lavale kõige paremini.

Marion (all paremal) vaatab üle, mis variandid sobiksid meestele pintsakuteks ja naistele kleitideks.

Kostüümilaost liigume dekoratsiooniosakonda, kus on meistrite poolt juba üsna palju valmis ehitatud. Marioni üllatab ikka ja jälle Vanemuise kiired meistrid, sest tavaliselt tehakse väiksemates teatrimajades veel viimaseid lihve laval päevad või tunnid enne esietendust.

Kuna lavastuse tegevus toimub vanas majas, siis ei tohi dekoratsioonid välja näha nagu äsja maalrite käest tulnud mööbel, vaid kõik detailid peavad olema vanutatud.
Marion arutab lavastuse valguskujundaja Priidu Adlasega läbi lavakujundust. Esiplaanil on näha Tyrone pere suvemaja seina.
Kunstniku visioon lavakujundusest. Etteruttavalt - makett on peaaegu täpselt sama, mis lõpuks lavalaudadele jõuab.

26.02 - Lugemine Vanemuise suures majas


Täna on kohal kõik näitlejad, ka esimesel lugemisel puudunud Reimo Sagor. Lisaks näen esimest korda ka lavastuse intspitsienti Kaisa Riivaldit. Intspitsient ehk etenduse juht on üks tähtsamaid lavataguseid inimesi, kes hoolitseb, et kõik proovid ja etendused sujuksid laitmatult.

Reimo Sagor on selles lavastuses Rasmus Kaljujärve dublant, kehastades James Tyrone juuniorit

15.03 - Proov Vanemuise väikses majas


Alates 12. märtsist koliti suurest majast väikse maja 8. proovisaali, kus tõustakse laua tagant üles ja hakatakse vaikselt lavalist liikumist paika sättima.

Hetkel kasutatakse ära veel olemasolevat mööblit, kohale on toodud vaid telefon, klaasid ja viskipudel.
Kärt Tammjärv kehastamas teenijatüdrukut Cathleeni
​
​
Piret Laurimaa ja Hannes Kaljujärv

26.03 - Esimene lavaproov


26. märtsil kolisid näitlejad Vanemuise väikse maja saali, kus veel lavakujundus puudub.

Lava on veel tühi ja põrandal on vaid tulevase kujunduse markeeringud, mille järgi orienteeruda. Osa mööblist on veel ajutine.
Intspitsient Kaisa Riivald hoiab toimuval silma peal ning teeb vajalikke märkusi tekstiraamatus.

02.04 - Lava kujunduse püstitus


2. aprillil võtsid lavameistrid ette suure töö - panna kokku dekoratsiooniosakonna pikk töö. Paika on vaja sobitada kõik seinad ja põrand, seinte külge paigaldada aknad ja uksed. Vanemlavameistri Kaupo Jalasi juhendamisel liiguvad tükk-tüki haaval suvemaja detailid paika. Esimene kord võtab lavaehitus umbes 6 tundi aega, kuid edaspidi “kõigest” 1,5 tundi. Enne esietendust, 20 aprill, võtavad lavameistrid suvemaja lahti ja panevad kokku veel mitu korda, seega on kiire töö väga tähtis.

Tyronede suvekodu põrand pannaks tükk tüki haaval maha. Põranda paneelide teisel poolel on hoopis teise lavastuse põrand.
Ene Otsus on lavakoristaja, kelle sõnul ilma temata teater ei toimiks: “Mina olen siin kõige tähtsam. Enne igat etendust vaja ju lava ära koristada!”
​
Lavameistrite tähtsaim paber - lavakujundusplaan, kus on märgitud ära paneelide asukohad.
Seinapaneelid käivad poltidega üksteise külge kinni. Paneelide taga olevad märgistused on orientiiriks lavameistritele.
Kaupo Jalas (paremal ees) juhatamas vägesid plaani järgi.
​
​
​
“Vaip, mis on kodus okei, on laval mikroskoopiline!” sõnab Marion lavale toodud vaiba kohta.
​
(Peaaegu) valmis lavakujundus.


Vaata aegvõttest, kuidas 30 sekundiga pannakse lavakujundus üles - päriselus võttis see aega poolteist tundi.

03.04 - Valgus paika


Järgmisel päeval võtab ohjad enda kätte Priidu Adlas, kes paneb paika lavastuse valguse. Tänapäeval käib valguskujundus veidike lihtsamalt kui sada aastat tagasi - kunstnik ei pea lae all kõikuma. Kõik käib arvuti ja valguspuldi taga. Iga valgusti nurk, tugevus, positsioon ja liikumine on muudetav ja salvestatav ehk etenduse päeval vaja käivitada vaid õige seadistus.

Akende ees olevad ribid tekitavad ilusad varjud lavale.
Lavastuse valguskujundaja Priidu Adlas geelitab maas olevad prožektorid, et tekitada akendest erinevaid meeleolusid - soojemad ja külmemad toonid kujutavad päevast ja öist valgust.
Raamaturiiulid saavad eraldi kuma.
Raamaturiiulitele suunab Priidu loožis olevad prožektorid, mille peab ta manuaalselt paika sättima.
Eelmise sajandi valguskunstnike unistus - valguspult. Iga lamp sätitakse ükshaaval ära ja tema parameetrid salvestatakse mällu.
​

05.04 - Proov kujunduse ja valgusega


Esietenduseni on jäänud veel kaks nädalat, kui proovidesse lisatakse juurde lavakujundus ja valgus. Proovi lõpus toimub veel naisnäitlejatele soenguproov.

See proov jäävad kostüümid veel stangedele.
Veiko Porkanen, Edmund Tyrone osatäitja, lugemas oma teksti.
​
Söögitoas on kaetud ka laud, mis küll pealtvaatajatele jääb pea märkamatuks detailiks.
​
​
​
Piret Laurimaa soeng muutub etenduse jooksul aina kaootilisemaks, selleks valmistatakse spetsiaalne parukas.

12.04 Grimmi proov


Täna vaatavad lõplikult jumestusala spetsialistid näitlejate soengud/parukad ja näod üle. Tähtis on iga väike detail. Näiteks puuduvad Kärt Tammjärvel tedretähnid. Selleks on vaja need meigiga nullist luua.

​
Kelly Kullerkupp (vasakul) vastutab näitlejate meigi eest.
Marion on uurinud, millised olid sel ajal tavalised soengud, et need lavale viia.
Ka meesnäitlejad meigitakse üle, kuigi kindlasti vähem kui naisi. Poisid oma järjekorda ootamas.
Marionil tekkis mõte, et äkki võiks pereisal olla vuntsid ja prillid. Need ei läinud, Hannese õnneks, käiku.
Etenduse alguse näeb Piret just selline välja.

17.04 Läbimäng


17. aprillil mängiti etendus kaks korda täies ulatuses läbi koos meigi, kostüümide ja dekoratsioonidega, et vajadusel teha veel viimaseid muudatusi. Järgmisel päeval toimus ka kaks kontrolletendust publikule, mida võiks pidada lavastuse peaprooviks. Läbimängu õhtul oli saalis vaid mõned inimesed, lisaks tegi pilti ka fotograaf Heikki Leis, kelle pilte kasutatakse etenduse turunduslikes materjalides.

​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​
​

20.04 Esietendus


Kätte on jõudnud kaua oodatud päev, mil teatrihuvilised näevad uue draamatüki esietendust. Lavakujundus on üleval olnud juba mitu päeva, valgus ja heli teevad viimaseid kontrolle. Näitlejad jõuavad tasapisi tunnike enne etenduse algust kohale.

Hannes Kaljujärv jõuab tunnike enne etendust kohale.
Heli eest vastutab täna Toivo Tenno, kes on helipuldi taga.

Toivo sõnul on täna helindamine märksa lihtsam kui tema töö algus aastatel. Praegu on sülearvutis vajalikud helid/muusikad õiges järjekorras ja vaja vaid õigel hetkel need mängima panna.

Udupasunad ja klaveripalad ootavad ettemängimist.
Valguspuldi taga on Imbi Mälk ja tema vastutada on see, et õigel ajal oleks valgus õiges kohas.
Imbil on hea ülevaade laval toimuvast.
Tühi saal ootamas esietendust. Uste ja lava taga toimub kiire sagimine.
Grimmiruumis käib näitlejate meikimine ja tagumikku põlvega löömine - näitlejatel on kombeks enne esietendust üksteisele põlvega tagumikku löömine. Esietendusel mängib James Tyrone juuniori rolli Rasmus, seega Reimo jälgib tegevust lava tagant.
Traditsiooniliselt toimub ka kohaloleku kontroll. Rasmus on kirjutanud oma reale “OLEN SIIN”, ehk väike vihje kunagisele rollile filmis “Mina olin siin”?
Isa ja poeg enne etendust lava taga ja ka lava peal. Etenduse alguseni on jäänud 10 minutit.
Etendus algas. Intspitsient Kaisa jälgib laval toimuvat.

Võib öelda, et Kaisa on etenduse dirigent. Tema annab märguanded, et saalis kustutatakse tuled ja laval nad süttivad. Kogu etenduse vältel jälgib ta tekstiraamatut. Olukorda, kus peab lavale hõikama näitlejatele sõnu juhtub pigem esimestes klassides jõuluetenduse ajal. Ka seekord ei unune näitlejatel sõnad ega stseenid.

​
Veiko on rahul, kuidas algus läks.
Piret ootab hetke, mil minna tagasi lavale.
Paistma hakkab esietenduse lõpp ja traditsiooniliselt saavad näitlejad, lavastajad, kunstnikud ja teised lillekimbu
Üle 170 tunni proove on selja taga ning rahvas aplodeerib. Tagasiside on väga positiivne.
Selleks hooajaks on lavastuse “Pikk päevetee kaob öösse” etendused läbi ja peab lootma, et see tuleb ka järgmisel aastal repertuaari. Mina, kes ausalt öeldes kuulub sellesse leeri, kes teatrit väga ei külasta, on seda lavastust ja selle kujunemist nähes muutmas oma arusaama teatrist.