Tunniajane hoiatusstreik kuulutati välja möödunud neljapäeval.

Universitasee juhatuse esimees Vladimir Viies põhjendas streikimise vajadust sellega, et Eesti on Euroopa Liidus teaduse rahastamisel üks viimaseid ning kuna teadust rahastatakse peamiselt projektide kaudu, ollakse ühed viimased ka teadusvabaduse osas. "Ka õppejõudude töökoormus ehk üliõpilaste arv ühe õppejõu kohta on Eestis kõige kõrgem ja välistudengite arvu kiire kasv suurendab seda koormust veelgi," rõhutas Viies.

Akadeemiliste ametiühingute eesistuja Triin Roosalu sõnul esitas Univeersitas mai alguses tööandjatele üldtöökokkuleppe projekti, millega soovitakse tõsta ülikoolide töötajate palkasid ning reguleerida paremini nende töötingimusi.

"Läbirääkimised üldtöökokkuleppe osas on nüüd suure küsimärgi all," sõnas Roosalu, lisades, et mõlemad lepingupooled on arvestanud sellega, et valitsus täidab kokkuleppeid ning endale võetud kohustusi.

Kõikidel ülikoolide töötajatel on õigus tänasest streigist osa võtta. Streiki ja selle nõudmisi toetavad Teaduskoda ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia. Streigi üleskutses on kirjas: "Jätame tunniks oma töökohustused ja koguneme Tallinnas riigikogu ning Tartus haridus- ja teadusministeeriumi ette. Ootame ka kõiki teadusmeelseid toetajaid väljaspoolt ülikoole!"

Streiginõudes seisab, et ülikoolide töötajate palkasid tuleb oluliselt tõsta hiljemalt tuleva aasta 1. jaanuarist, mille eelduseks on valitsuse valmisolek täita 2018. aasta detsembris sõlmitud teaduslepet.

23. aprillil toimunud rektorite nõukogu ja Universitase laiendatud delegatsiooni kohtumisel informeerisid ametiühingud tööandjaid kavatsusest esitada sektoritaseme kollektiivlepingu projekt ja asuda läbirääkimistesse palgatõusu, puhkuse ning muude oluliste küsimuste üle.

Ametiühingud lähtusid oma tegevuses 2018. aasta lõpus sõlmitud Teadusleppest, millega erakonnad kohustusid suurendama teaduse rahastamist ühe protsendini SKT-st kolme aasta jooksul. Valitsus teatas esmaspäeval, et riigieelarve strateegiasse sisse kirjutatud teaduse rahastus püsib tasemel 0,71 protsenti SKT-st ja lähiaastatel teaduslepet täita ei õnnestu.