Tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvuks suunab valitsus lisaraha teadus- ja arendustegevusse. Sellega garanteeritakse, et teaduskulutuste osakaal püsib praegusel tasemel ehk 0,71 protsendil SKT-st, teatas vaitsuse kommunikatsioonibüroo.

Enne märtsivalimisi lubasid aga teaduse rahastamist suurendada nii Isamaa, Keskerakond kui ka EKRE.

Isamaa lubas toetada Eesti majandusele lisaväärtust loovat teadus- ja arendustegevust: "Selleks kasvatame teaduse ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise 1%-ni SKP-st. Selleks, et motiveerida erasektori panustama teadus- ja arendustegevusse ja motiveerida teadlasi ja teadusasutusi panustama turulähedasse toote- ja tehnoloogiaarendusse,eraldame osa riigi teadus- ja arendustegevusse suunatavatest vahenditest kaasrahastusena ettevõtjatele, kes tellivad teadusasutustelt teenuseid või tegelevad ise teadus- ja arendustegevusega."

EKRE lubas enne valimisi tõsta teaduse rahastamist lausa 2 protsendini SKT-st: "Muudame kõrgkoolide ja teaduse rahastus- ning hindamissüsteemi Eesti-keskseks ja tõstame teadusinvesteeringud 2 protsendile SKP-st."

Kuigi Keskerakond ei toonud oma valimislubadustes välja konkreetset protsenti, siis rõhutasid nad teaduse toetamise vajalikkust: "Teaduserahastus ei saa põhineda vaid konkurentsipõhisel mudelil. Oluline on, et teaduse baasrahastus võimaldaks tagada teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ning pidada üleval teadustaristut."

Samas joones kirjutati eesmärk tõsta teaduse rahastamine ühe protsendini SKT-st sisse ka koalitsioonileppesse: "Seame eesmärgiks tõsta riigi poolt teadus- ja arendustegevuseks eraldatavate vahendite tase vähemalt 1%-ni SKT-st. Peame oluliseks erasektori investeeringute osakaalu tõusmist teadus- ja arendustegevusse."

Täna punkti saanud riigieelarve strateegias on aga rõhk mujal kui teaduse toetamisel.

Värske rahandusminister Martin Helme kinnitas Ärilehele, et valitsus plaanib alkoholiaktsiisi langetada 25 protsenti. Samuti otsustas valitsus tänaste eelarvekõneluste käigus suurendada pensionäride tulumaksuvabastust 50 euro võrra. "Erakorralist pensionitõusu arutab valitsus edasi sügisel. Üheks selle rahastamise allikaks saab teise pensionisamba reform," sõnas peaminister Jüri Ratas.

Seega on kuskilt vaja eelarves leida ka katteallikaid. "Oleme leidnud terve hulga kokkuhoiukohti avalikus sektoris investeeringute ja tegevustoetuste osas," ütles Helme.

Varasemalt on peaminister kinnitanud, kui vajalik on teaduse rahastamist tõsta ühe protsendini SKT-st ning öelnud, et see on kindel siht.