Assange’i süüdistatakse USA spionaažiseaduse rikkumises salastatud sõjaliste ja diplomaatiliste dokumentide avaldamise näol 2010. aastal, vahendab BBC News.

Süüdistuses öeldakse, et Assange õhutas korduvalt salastatud informatsioonile ligi pääsenud allikaid seda varastama ja WikiLeaksile avaldamiseks üle andma.

Kui Manning hakkas sellist materjali jagama, õhutas Assange teda süüdistuse järgi saladokumentide varastamist jätkama ja nõustus teda aitama sõjaväe arvuti salasõna murdmisel.

Assange „paljastas inimallikate nimed ning tekitas tõsise ja kohese ohu inimelule”, öeldakse süüdistuses. Avaldati afgaanide, iraaklaste, hiinlaste ja iraanlaste nimed.

Paljude süüdistuste eest on ette nähtud kuni kümneaastane vanglakaristus, mis tähendab, et süüdimõistmise korral ootab Assange’i aastakümneid vanglaelu.

USA abipeaprokurör John Demers ütles, et ministeerium võtab tõsiselt ajakirjanike rolli demokraatias, aga Assange ei ole ajakirjanik.

Assange kannab praegu karistust Suurbritannia Belmarshi vanglas. Rootsi võimud taotlevad tema väljaandmist pärast temavastaste vägistamissüüdistuste uurimise uuesti avamist.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid