FPÖ-l on Venemaaga suurepärased suhted. Kui välisminister Karin Kneissl eelmisel suvel abiellus, oli kutsutud ka Venemaa president Vladimir Putin, kes ka pulmas pruudiga tantsu keerutas.

FPÖ lahkus sel nädalal Austria valitsusest, aga erakond on mehitanud kesksed ministeeriumid oma inimestega, nii et ministrite lahkumine liitlasriikide luureteenistuste muret ei hajuta.

Austrias on julgeolekuteenistuse keskne ülesanne olnud pikka aega neonatside tegevuse jälgimine.

Siis aga hakkas julgeolekuteenistust kontrollima erakond, mille juured on tugevalt natsiliikumises. 1956. aastal asutatud FPÖ kaks esimest juhti Anton Reinthaller (1956-58) ja Friedrich Peter (1958-78) olid mõlemad endised SS-i ohvitserid.

„Vabaduspartei usub selgelt, et riigi julgeolekuaparaat peaks teenima nende maailmavaadet ja see on ohtlik,” ütles populismi uurija Yascha Mounk New York Timesile.

See paneb Mounki sõnul proovile võimude tasakaalu Austrias.

Austria julgeolekuteenistuse töötajad räägivad, et ei kaitse oma informatsiooniallikaid ja informatsiooni enam mitte ainult vaenulike riikide, vaid ka oma valitsuse eest.

Euroopa liitlased ja USA ei anna enam Austriale kõiki luureandmeid.

„Mõtleme väga hoolikalt, milliseid andmeid Austria kolleegidega jagame, sest me ei saa olla kindlad, kuhu need andmed jõuavad,” ütles kõrgetasemeline Euroopa luureametnik New York Timesile.

Eelmise aasta juulis jahiti Euroopas Vene diplomaati, keda kahtlustati spionaažis. Euroopa luureorganisatsioonidel on mitteametlik andmete jagamiseks mõeldud foorum Club de Berne, kuhu kuuluvad 28 Euroopa Liidu liikmesriiki ning Norra ja Šveits.

Soome Kaitsepolitsei (Supo) jagas selle kohta Club de Berne’i kaudu informatsiooni teistele luureteenistustele, aga New York Timesi andmetel oli Supo memol märge „Mitte Austriale”.

Austria Põhiseaduse Kaitse ja Terrorismivastase Võitluse Liiduameti (BVT) juht Peter Gridling ütles, et on mitmetest luurekoostööorganitest oma esindajad vabatahtlikult tagasi kutsunud, sest nii saab vältida ametlikku, kõigile osapooltele piinlikku isoleerimist.

Gridlingi sõnul ei saa Austria enam liitlastelt praktiliselt mingisugust märkimisväärset informatsiooni.