Käbikuivatist grammofonideni: homme öösel näeb ilma rahata igasugu imesid
Mitmesaja muuseumi vahelt valida pole aga sugugi kerge ülesanne. Siinkohal tuleb Delfi lugejatele poole tee peale vastu, valisime esinduslikust ja väga huvitavast nimekirjast koos korraldajatega välja mõned erilised pärlid, säärased paigad, millest te vast kuulnudki pole ning mille väisamine oleks väga hea plaan muulgi ajal, kui muuseumiööl.
Näiteks avab uksed ilma rahata Roela käbikuivati. Kes on üldse kunagi käbikuivatis käinud? Miks on vaja käbisid kuivatada? Ilmselt saavad need küsimused muuseumis vastuse, aga see pole veel kõik, sest muuseumiööl astub üles ka kohalik näitering nimega „Kartoffel“. Millist näitemängu trupp täpsemalt esitab, pole Delfile teada, aga sellise nimega koosluselt ei saa oodata midagi muud peale suurepärasuse. Roela käbikuivati muuseumiöö-asju kureeriv Mare Hirtentreu annab veel teada, et „Roela käbikuivati on ainulaadne oma eelsoojendusahju pärast. Sellist tohutu suurt ahju mujal Eestimaa käbikuivatites enam näha ei saa.“
Laia avalikkuse tähelepanu väärib näiteks ka Riho Laanese raadiote püsinäitus, mis ootab huvilisi Põltsamaal. „Muuseum on isiklik ja tavaliselt ei ole piletit,“ teatab Riho Laanes Delfile. Tema muuseumis on 250 eksponaati, kogu pärliks ja kõige vanemaks museaaliks tuleb pidada grammofoni His Masters Voice aastast 1925. „See eksponaat on huvitav. Lisaks on üle 30 ennesõjaaegse raadio. Muidugi ka nõukaaegseid, mis annab ettekujutuse tehnika arengust. Kes tuleb näeb ise,“ lisab muuseumiperemees.
Märkimisväärne minimuuseum on ka Järva-Jaani vanatehnika varjupaik. Seal näeb, nagu nimigi ütleb, minevikust pärit tehnikat, peamiselt sõidukeid, teetöömasinaid, põllutehnikat. Ekskursioonid, grillimisvõimalus ja mängud, lubab muuseumipapa Tuve Kärner.
Saadjärve ääres ootab huvilisi aga intrigeeriva nimega üritus: "Äksi must reid". "Nimiekspositsioon on musta kasti kunst. Külastaja kohtab ruumist ruumi liikudes musti kaste, kuhu saab käe sisse pista ja kombates arvata, mida on sellel teosel kujutatud," kirjeldab Delfile plaane üritust ohjav Tiina Tambaum.
"Piirkonna vanad ja noored on toonud oma kodusest majapidamisest tähendusrikkaid asju, mille ühine nimetaja on see, et neil on peal muster (korduv objekt). Mehed on toonud lipse, Saadjärve seinafoto taustal ripuvad kirevad trikood ja beebide mähmed, välja on pandud lapitekid. Vitriinides on näha kritallserviiside mustreid, pitsi ja puitu. Töötuba on ka, seal värvime Saadjärve kive."
Valisime välja viis kõige ootamatumat, teenimatult tundmatumat muuseumi, mis just laupäevasel muuseumiööl uusi sõpru ootavad:
Lisaks veel viis natuke suuremat, aga Kumu või Lennusadamaga võrreldes ikka tibatillukest kohakest:
