Marine Putin – just nii nimetas Eestisse saabuvat Prantsuse poliitikut Euroopa Rahvapartei (EPP) president Joseph Daul. Põhjus on tema sõnul ilmne: Marine Le Pen ajab Putini raha eest Putini poliitikat.​

​Tuletan igaks juhuks meelde, mis on EPP ja milline on selle tähtsus. Tegemist on suurima konservatiivsete, rahvuslike ja liberaalkonservatiivsete erakondade ühendusega Euroopas. Euroopa Rahvapartei liikmeteks on 72 erakonda 39 riigist. Sinna kuuluvad näiteks Saksamaa, Tšehhi ja Belgia kristlikud demokraadid, liberaal-konservatiivsed Poola Platforma Obywatelska, Kreeka Nia Demokratia, rahvuslikud Fine Gael, Forza Italia, Ungari Fidesz ja teised.

Euroopa Rahvapartei fraktsioon on suurim Euroopa Parlamendis, sel on suurim esindus nii Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees kui ka Euroopa Komisjonis. EPP presidendi sõnal on tõepoolest suur kaal nii EL-s kui ka maailmas.

​Võrdluseks: Marine le Pen on EL väikseima fraktsiooni (ENF) kaaseesistuja. Isegi kui populistidest euroskeptikutel õnnestub moodustada kümneliikmeline "supergrupp" MENF, võib see Europarlamendis pretendeerida maksimaalselt neljandale kohale, jäädes alla ka ALDE liberaalidele, kuhu kuuluvad meie Reformierakond ja Keskerakond, kuid tõenäolisemalt platseeruvad nad 5.-6. kohale ja seda ka vaid siis, kui selline koalitsioon tõepoolest sünnib.

​Igaks juhuks: ma ei kasuta sõna 'populism' halvustava sildina, vaid täpses terminoloogilises tähenduses. Pealegi räägib üks "supergrupi" ideolooge ja arhitekte Steve Bannon, kes sai USA-s kinga, ka ise loodetavast populistlikust revolutsioonist Euroopas.

Marine Le Pen on sündiva koalitsiooni kaanetüdruk ja nii-öelda müügiagent, kuid sugugi mitte juhtfiguur. Viimaseks on Matteo Salvini, Itaalia asepeaminister ja siseminister, valitsuse nominaalselt teine, reaalselt aga esimene mees. Just tema portee kaunistab Marine Le Pen'i kabinetti. Salvini ise aga armastab end kaunistada ühe teise mehe pildiga.

Ja lõpetuseks paar sõna Le Pen'i visiidist. "[Jaak] Madisoni hinnangul on Le Peni poliitika keskmes muid EKRE-le palju olulisemaid asju, neist peamine euroskeptilisus ning visioon Euroopa liidust kui suveräänsete rahvaste liidust".

Siinkohal tahan ma teha ühe paranduse ja esitada ühe küsimuse.

Parandus. Marin Le Pen ei võitle "Euroopa Liidu kui suveräänsete rahvaste liidu" eest, vaid Euroopa Liidu hävitamise eest: 2014 "I want to destroy the EU!", ja värske: "To save Europe, you have to turn away from the European Union" (04.04.2019). Nii et eimingit uuendatud Euroopa Liitu, sellest tuleb sootuks loobuda.

Aga küsimus on selline: kas EKRE on tõepoolest seda meelt, et Eesti suveräänsuse eest võitlemise eesmärgil tuleks ühineda Putini suurepäraste sõprade ja mõjuagentide seltskonnaga?

Mart Helme lubas pidulikult: "EKRE retoorika ei muutu - unustage ära!" Ja miks see peakski muutuma, kui see nii edukalt kõnetab nende sihtrühma.

Aga ka meie ei kavatse muutuda, kiites EKRE viguritele ja tempudele takka või kasvõi häbelikult nendest vaikida. Eriti aga ei kavatse me vaikida siis, kui EKRE sõnad ja teod võivad kujutada meie julgeolekule ja suveräänsusele potentsiaalset ohtu - unustage ära!