Üldkogu alguses toimus Eesti ajakirjanike olukorda tutvustav arutelu, kus esinesid pressinõukogu aseesimees David Vseviov, EFJ asepresident Nadezda Azghikhina, Eesti Ajakirjanike Liidu esimees Helle Tiikmaa ja EFJ president Mogens Blicher Bjerregård.

„Hirm on kui nakkushaigus – nakatunud ühiskond muutub töövõimetuks. Kas ma tunnen Eestis hirmu kontsentratsiooni tõusu? Jah,“ ütles Vseviov. „See teeb murelikuks, aga me ei ole erandlikud.“

„Ajakirjandusvabadus ei ole Eestis veel piiratud, kuid õhkkond on muutunud ja valitsema on hakanud turuplatsi sõimukombed,“ ütles Tiikmaa.

„Sõimamisele vastatakse sõimuga, dialoogi astuda aga ei taheta,“ ütles Vseviov.

Esimese tööpäeva hommikul tervitas EFJ üldkogu riigikogu esimees Henn Põlluaas, kes meenutas demokraatia võidukäike, aga ka langust Eesti ajaloos. „Võtame demokraatlikku lähenemist olulisena,“ ütles Põlluaas. „Mis on meid siia toonud, jääb ka edasi viima.“

Õhtusel vastuvõtul Tallinna Raekojas tervitas üldkogu delegaate linnavalitsuse nimel Tallinna aselinnapea Betina Beškina.

Teine tööpäev algas Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi kõnega sõna- ja meediavabadusest.

Üldkogu valis taas kolmeks aastaks oma presidendiks taanlase Mogens Blicher Bjerregårdi. Asepresidendiks sai hispaanlanna Marta Barcenilla. Valiti ka uus juhatus. Samuti võttis üldkogu vastu organisatsiooni seisukohad ajakirjanduse ja ajakirjanike kaitseks ja toetuseks, teiste seas Eesti ajakirjanike ja meedia toetuseks.

EFJ üldkogu on esmakordselt ajaloos Eestis, Tallinnas. Eesti-poolne korraldaja on tänavu oma sajandat aastapäeva tähistav Eesti Ajakirjanike Liit (EAL), mis on üks Euroopa vanimaid ajakirjanike ühendusi. Üldkogul osales sada delegaati ja vaatlejat Euroopa ajakirjanike ühendustest. EFJi kuulub 72 liikmesorganisatsiooni (sh EAL) 45 Euroopa riigist, ühtekokku on esindatud 320 000 ajakirjanikku.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid