”Elu õhkus Sul armastust isamaa, said viimaseks tandriks Eestimaa.” – 18-aastaselt langenud Arvi Heikkineni surmakuulutus kirjeldab vanemate suurt leina. Nad ei saanud matta oma ainsat poega kodumaa mulda.

Enamik Soome langenutest olid sarnaselt temale kahekümneaastased noormehed, noorim 14-aastane Juho Filppula.

Soome osalemine Eesti Vabadussõjas on jäänud ajaloo hilisemate sõdade ja keeriste varju. Kohe pärast sõda ilmus mälestusi, aga süstemaatiline uurimine oli võimalik alles pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Palju mälu on läinud kaduma.

Soomlaste ridades osales Eesti Vabadussõjas ligi 4000 vabatahtlikku. Sõjasurmade arvud sõltuvad arvestusviisist. Selle raamatu nimekirjas on 172 sõdurit. Suur enamus neist langes, sai surmavalt haavata või jäi teadmata kadunuks lahinguväljal. Lisaks ka sõdurid, kes surid Eestis sõjaaja olukorras haiguste, õnnetuste või nõrgenenud tervise tõttu ühe aasta jooksul peale Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa 3. jaanuaril 1920 sõlmitud Vabadussõja relvarahu. Nimekirjas ei ole neid sõdureid, kes peale Eesti rinnetelt lahkumist langesid Aunuses või teistes hõimusõdades.

Mõnede meeste saatuse väljaselgitamine on nõudnud detektiivitööd. Nimedes on olnud vigu, mille tõttu isegi mälestustahvlitel on eksimusi. Näiteks Helsingi Vanakiriku pargi hauatähisel olev Oskar Hietala osutus andmete kontrollimise käigus Oskari Pietiläineniks, kelle omaksed alles nüüd said teada, kuhu ta on maetud.

Unustamist kirjeldab hästi asjaolu, et esimene soomlasest langenu, Aukusti Tuominen, sai hauakivi alles 100 aastat pärast langemist. Samuti alles nüüd on selgunud, kes puhkavad Lätimaal Trapenes asuvas kahe tundmatu Soome sõduri hauas.

Raamatu pealkiri on saanud inspiratsiooni Villem Grünthal-Ridala kaksikvärsist langenute hauasambal Helsingi Vanakiriku pargis.

Ain Krillo, Mati Strauss: "Vägitöö kaunis jääb… - Soomlaste kaotused Eesti Vabadussõjas 1918-1920/ Teon uljaan muisto… - Suomalaisten sotasurmat Viron vapaussodassa". Vabadussõja Ajaloo Selts, Keila 2019