Kriisikodu psühholoogi Ülle Kalviku sõnul ootab asutus vastust Tallinna ja Lasnamäe linnaosavalitsustelt, kas linn saab ruumidega aidata. Sotsiaalkindlustusametist öeldi juba, et kriisikodule pinda ei leidu.

Kriisikodul tuleb kolida, sest üürileandja vajab neid ruume enda tarbeks ja Kalviku sõnul on see mõistetav.

Psühholoog toob välja, et ruuminappus on probleem pigem linnades, kus vabu pindu on vähe ja iga ruutmeeter arvel. Väiksemates kohtades leidub rohkem seisvaid ruume, näiteks tühje maju, kus seesugused organisatsioonid tegutseda saavad.

"Linn on meid varasemalt igati toetanud ja oleme positiivsed. Praegu jääb vaid üle oodata vastust, kas meie jaoks ruume leidub või ei. Siis mõtleme edasi," ütles Kalvik.

14 tegutsemisaasta jooksul on asutus pidanud neli korda kolima. Kuigi olukord on tuttav, nõuab uuesti kolimine Kalviku sõnul siiski omajagu aega, vaeva ja ka rahalisi väljaminekuid, et näiteks mitu korda lahtivõetud ja seetõttu kulunud mööbel välja vahetada.

Kriisikodu külastab aastas umbes 500 lähisuhtevägivalla all kannatavat naist, kes otsivad turvalist pelgupaika. "Me ei saa jätta abivajajaid aitamata. Kui saame ruumi kätte, tegutseme selle nimel, et naistel oleks pidevalt koht olemas," ütles Kalvik.

Kriisikodu enne linnalt vastuse saamist uusi ruume otsima ei hakka.