Kevadtorm mõjutab ka pealinna juhtimist
„Reservõppekogunemisele lähen rõõmuga, Eesti riiki teenida on auasi,“ ütles Tiit Terik. „Minu jaoks on selleaastane Kevadtorm teistest pisut erinev – see on lõpupraktikaks staabiohvitseri kursusele, mille eelmisel aastal läbisin.“
Terik lisas, et kõigil tööealistel on ametist tulenevalt oskusi, mida riigikaitses rakendada. „Kui viin oma töökogemuse avalikust sektorist militaarmaailma, saan reservohvitserina kindlasti anda oma osa Eesti kaitsevõime tugevdamisse.“
Tiit Terik on lõpetanud XXXI Kõrgemad riigikaitsekursused ning läbinud kaitseväe ühendatud õppeasutuse pataljoni staabiohvitseri kursuse, ta on ka kaitseliidu Harju maleva liige.
Tänavu 16. korda peetaval Kevadtormil osaleb üle 9000 kaitseväelase. Õppusesse panustavad nii maavägi, õhuvägi kui merevägi. Kaasatud on 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus ning teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Kevadtormil osalevad ka NATO lahingugrupi ning õppuste ajaks Eestisse saabuvad liitlas- ja partnerriikide kaitseväelased.
29. aprillist kuni 17. maini kestva kaitseväe õppuse Kevadtorm 2019 põhiraskus langeb eelkõige Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnale, kuid puudutab ka Harju- ja Jõgeva maakondi. Õppuse põhitegevus toimub Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi, Toila, Vinni ja Viru-Nigula valla ning Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva-Jõesuu linna territooriumitel.
