Hispaania valimised võitsid sotsialistid, paremäärmuslased pääsesid esimest korda parlamenti

Hispaania sotsialistid saavutasid riigi nelja aasta jooksul kolmandatel parlamendivalimistel võidu, aga enamusest jääb neil siiski puudu. Esimest korda pärast diktatuuri lõppu 1970. aastatel sai parlamenti paremäärmuslik erakond Vox, mis on vastu multikultuursusele, feminismile ja piiramatule sisserändele.

Peaminister Pedro Sánchezi sotsialistid said 29 protsendi valijate toetuse, aga neil läheb valitsuse moodustamiseks vaja kas vasakpoolse Podemose, regionaalparteide või paremtsentristide toetust, vahendab BBC News.

Toetuse on kaotanud Rahvapartei (PP), mis valitses Hispaaniat kuni umbusaldushääletusel kukutamiseni 2018. aasta mais. PP saab uues parlamendis vaid 66 kohta varasema 137 asemel.

Sánchez ütles oma võidukõnes, et suurimad väljakutsed erakonna ees on võitlus ebavõrdsusega, kooseksisteerimise edendamine ja korruptsiooni vastu võitlemine.

Sotsialistid said 123 kohta ja nende endine koalitsioonipartner Podemos 42. Kahe peale jääb neil ikkagi enamusest (176 kohta) puudu.

Sánchez võib kaasata valitsuskoalitsiooni väikeseid regionaalparteisid, sealhulgas baski rahvuslasi, aga võib vajada ka katalaani iseseisvuslaste toetust.

Vasaktsentristlik erakond ERC oli Kataloonias suur võitja ja peaks saama Hispaania parlamendis 15 kohta. Erakonna juht Oriol Junqueras viibib vanglas ja ootab kohtuprotsessi iseseisvuse väljakuulutamise eest 2017. aasta oktoobris.

PP ajalooline kaotus tähendab, et isegi paremtsentristliku Ciudadanose ja Voxi toetusega ei ole neil võimalust koalitsiooni moodustada. Erakonna esimees Pablo Casado teataski, et PP-st saab peamine opositsioonijõud.

Vox sai kümme protsenti häältest ja 24 kohta 350-liikmelises parlamendis.