„Üleüldiselt arvame, et peaksime lihtsustama oma kodakondsuse andmist Ukraina kodanikele,“ tegi ta tippkohtumisel Pekingis avalduse, mis ähvardab pingestada läbisaamist ametisse astuva riigipea Volodõmõr Zelenskõiga.

Zelenskõi võttis valimistel eelmisel nädalavahetusel ülekaaluka võidu, lüües senist presidenti Petro Porošenkot, kes sai ametisse 2014. aastal vahetult pärast Krimmi poolsaare okupeerimist ja sõja algust Ukraina idaaladel.

Õnnitlusi Putin Zelenskõile ei saatnud: selle asemel andis ta juba valimistejärgsel nädalal teada ideest hakata separatistide kontrolli all oleva Ida-Ukraina elanikest Vene kodanikke tegema – otsus, mida nähakse väga provokatiivsena.

Ideele järgnes valuline reaktsioon nii Kiievist, Washingtonist, Londonist, Brüsselist kui OSCE-st (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon), millest viimase ülesandeks on monitoorida 2015. aasta Minski lepete täitmist.

Ametist lahkuv president Porošenko ütles reedel, et „Putini korraldus on tegelikult ettevalmistus järgmiseks agressiooniks meie kodumaa vastu – Ida-Ukraina Donbassi alade annekteerimiseks või Vene enklaavi loomiseks Ukrainasse“.

Vene riigipea aga avaldas laupäeval valmisolekut Zelenskõiga kohtuda. „Kui me ühel päeval kohtume, et alustada kõnelusi – ja ma ei välista seda – tuleb meil kõigepealt rääkida sellest, kuidas lõpetada konflikt Ukraina kagualadel,“ vahendas Interfax Putini sõnu pressikonverentsil Pekingis.

Vaatlejad juhivad tähelepanu teistele külmutatud konfliktidele endistes Nõukogude Liidu vabariikides, kus Vene Föderatsioon andis separatistlike alade elanikele oma kodakondsuse, mille kaudu juhtida demograafilisi muutusi ja õigustada hiljem sõjalisi operatsioone oma kodanike kaitsmisega.