Ööl vastu 13. oktoobrit 1982. aastal teatas kirjanik Jaan Kross tuletõrjele lõõmavatest leekidest Niguliste tornis. Kross silmas tulekahjut oma Kirjanike Maja kodu aknast.

Põleng sai alguse kirikutornis tehtud keevitustöödest. Tuletõrjujate pingutustest hoolimata sai Niguliste kirik suuresti kannatada ja tornikiiver hävines täielikult.

Pärast õnnetust jätkati kiiresti taastamistöödega. Kaks aastat pärast tulekahjut kaeti uus tornikiiver plekiga ning külastajatele avati ka muuseum-kontsertsaal.

Teise maailmasõja lõpus toimunud märtsipommitamise käigus sai Niguliste kirik rängalt kannatada ning seisis pooleldi varemeis ligi 25 aastat. 1970. aastal sai pühakoda viimaks uue tornikiivri ning jätkusid restaureerimistööd, et Niguliste kirik võimalikult originaalilähedaselt taastada.

Kui kiriku taastamine hakkas lõpule jõudma, süttis aga kirikutorni kiiver, mis hävines täielikult. Pärast õnnetust jõuti aga viimaks taastamistöödega lõpule.

Lähiminevikus on punane kukk hävitustööd teinud ka teises Tallinna tuntud pühakojas – 13. sajandist pärit Pühavaimu kirikus.

29. mai varahommikul 2002. aastal süttis segastel asjaoludel Pühavaimu kiriku torn. 1630. aastal valminud tornikiivri ülemine, tules raskelt kannatada saanud osa võeti 15 meetri ulatuses maha. See oli vanim hilisrenessanss-stiilis säilinud kirikutornidest Tallinnas.

Pühavaimu kirikus lõõmanud tulekahjus hävis ka Eesti vanim, 1433. aastast pärinev tornikell, mis kukkus puruks.

Aasta aega pärast laastavat põlengut sai Pühavaimu kirik uue kirikutorni. Tulekahju põhjus jäi selgusetuks, kuid toona oli politseil töös kolm versiooni: õnnetus elektriseadmetega, restaureerijate äpardus ja süütamine.