Venemaa ise on viimastel aastatel tugevdanud oma relvajõude Põhja-Jäämere ääres ja suurendanud kohalolekut põhjas, vahendab MTV Uutiset.

„Me oleme võimelised oma maa julgeolekut kaitsma ja oleme võtnud kõik vajaliku arvesse,” ütles Lavrov.

Lavrovi sõnul ei ole aga Arktika piirakonnas ainsatki asja, mille lahendamiseks oleks vaja relvajõude. Lavrov kinnitas, et kui erinevatel riikidel on kattuvaid huve näiteks Põhja-Jäämere loodusvarade suhtes, saab kõik asjad lahendada.

Siiski võttis Lavrov jäiga seisukoha näiteks NATO õppuste suhtes Venemaa läheduses. Tema sõnul oli näiteks eelmisel sügisel toimunud õppus Trident Juncture märk NATO agressiivsusest piirkonnas.

Norra välisminister Ine Marie Eriksen Søreide märkis, et NATO riik Norra jälgib Venemaa relvajõudude arengut hoolikalt.

„Oleme olnud NATO-s aastast 1949 ja oleme alati õppusi läbi viinud ja jätkame õppusi ka edaspidi. (Eelmisel sügisel) tahtsime endiselt kutsuda venelasi vaatlejaks, mis on märk avatuse kohta,” ütles Søreide.

Søreide tõstis esile mure Arktika piirkonna hõlvamise ja Kirdeväila keskkonnamõjude pärast ning rõhutas koostöö tähtsust nii keskkonna- kui ka muudes valdkondades.

Täna kohtuvad Peterburis Venemaa ja Soome presidendid Vladimir Putin ja Sauli Niinistö. Foorumil esinevad peale nende veel teiste hulgas Rootsi peaminister Stefan Löfven, Norra peaminister Erna Solberg ja Islandi president Guðni Thorlacius Jóhannesson.

Solberg ütles uudisteagentuurile NTB, et kavatseb kohtumisel Putiniga tõstatada Venemaa GPS-i segamise teema ja Venemaal spionaažis süüdistatava norralase Frode Bergi juhtumi.