Siitari mõisteti süüdi Lõuna-Savo esimese astme kohtus ja kuritegu leidis aset aastatel 2006-2010. Siitari tegutses siis metelliettevõtte tegevjuhi ja juhatuse liikmena. Praegu kandideerib ta Eduskuntasse Kagu-Soome valimisringkonnas, vahendab Iltalehti.

Siitari seadis oma 17 eestlasest töötajat ebasoodsasse positsiooni nende rahvusliku päritolu, kodakondsuse ja keele alusel ning maksis neile halvemat palka, kui eeldasid seadus ja kollektiivleping. Palk oli ka väiksem kui soomlastest töötajatel. Näiteks ületunnitasusid eestlastele ei makstud. Palka jäi kohtu sõnul eestlastele koos tööandjamaksudega maksmata vähemalt 500 000 euro väärtuses.

Lisaks sellele nõudis Siitari eestlastelt sobimatutest tööaegadest kinnipidamist. Ta lasi eestlastel töötada üle 13 tunni päevas ja seitse päeva nädalas ning teha ületunde Soome tööajaseaduse vastaselt. Tööpäevade pikkuseks oli kokku lepitud 12 tundi, aga tööpäevad võisid olla kuni 18-tunnised. Eestlased ei saanud ka seadusega ette nähtud puhkust.

2015. aastal mõisteti Siitari Lõuna-Savo esimese astme kohtus süüdi raskes raamatupidamiskuriteos, sundimises ja registrimärkekuriteos. Karistuseks oli aastane tingimisi vanglakaristus.

Kuriteod puudutasid nüüd teist ettevõtet kui varem, sest eelmine oli läinud pankrotti.

Siitari sundis üht eestlasest töötajat hakkama ettevõtte juhatuse liikmeks, ähvardades ta lahti lasta ja saada oleva palga maksmata jätta. Siitari ise ei saanud ettevõtlusega tegelda, sest tema eelmise ettevõtte pankrotimenetlus oli pooleli.

Siitari märkis selle eestlasest töötaja Soome äriregistris ainsaks juhatuse liikmeks, kuigi oli ise ettevõtte tegelik juht. Need kuriteod leidsid aset aastatel 2010-2011.

Töötaja sõnul oli tema majanduslik olukord tol ajal kehv. Tal oli eluaseme- ja autolaen ning ülalpeetav pere. Ta nõustus ettevõtte asutamisega, sest tal ei olnud muud töökohta saadaval.

Lisaks sellele jättis Siitari hooletusse ettevõtte raamatupidamise.