EKRE praegune lootus tundub Ginteri arvates olevat, et koalitsioonilepingusse läheb sisse punkt seaduste rahvaalgatause seadustamisest. Vastavalt põhiseadusele saavad praegu seadusi algatada riigikogu liikmed, riigikogu fraktsioonid, riigikogu komisjonid, valitsus ning põhiseaduse muutmiseks ka president.

"Rahvas saab praegu teha kollektiivseid pöördumisi riigikogu poole, kuid praegu ei ole riigikogu kohustatud neid riigikogu täiskogule arutamiseks esitama. Juba Riigikogu komisjon võib rahvaalgatuse suunata mõnele teisele institutsioonile lahendamiseks või lahendada probleem ilma Riigikogu täiskogule pöördumist saatmata," rääkis Ginter Delfile. "Selleks, et rahvas saaks mõnda seadust saata riigikogu täiskogule arutamiseks, tuleks muuta põhiseadust."

Tulevasel Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonil oleks riigikogus tõenäoliselt mitte üle 57 hääle, seega oleks neil ainus põhiseaduse muutmise algatamise viis taotleda põhiseaduse muutmist riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt. "Selleks on vaja 51 häält riigikogus. Muudatuse teistkordseks heakskiitmiseks järgmises riigikogu koosseisus oleks vaja juba 61 häält, mis oleks tõenäoline ainult siis kui KEI-koalitsioon suudaks tulevaste nelja aasta jooksul oma populaarsust veelgi suurendada," märkis Ginter. Siinkohal tasub esile tuua, et teise riigikogu koosseisu 61 poolthääle nõuet Helmed raadiosaates ei maininud.

Selleks, et rahvaalgatus saaks tõesti "kuldvõtmekeseks" kujuneda, oleks professori sõnul vaja, et rahvaalgatusega saaks mitte ainult algatada seadusi riigikogus, vaid et algatada saaks ka rahvahääletusi. "Praegu on rahvahääletuste algatamise õigus ainult riigikogul ning põhiseadus on rahvahääletuste esinemissagedust piiranud tugevasti sättega, et mingit küsimust rahvahääletusele pannes riskivad riigikogu liikmed automaatselt sellega, et kui eelnõu rahvahääletusel läbi ei lähe, siis riigikogu liikmed kaotavad oma volitused ning kohe järgnevad erakorralised valimised," tõi Ginter välja.

"Kui EKRE-l õnnestuks kõik need menetlused KEI-koalitsiooni toel edukalt läbi teha, siis tekiks tõesti päris tugev võimalus, et rahva enamuse poolehoidu omavad regulatsioonid saab rahvaalgatuse ja rahvahääletuse kaudu seaduseks teha," sõnas Ginter. Rahvahääletusel on tema sõnul seaduse vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte enamus ning osaluse protsent ei ole oluline. "See tähendab, et kui miskil imekombel võiks rahvahääletusele jõuda eelnõu, mis läheb korda ainult ühele inimesele, siis võikski rahvahääletuse tulemus sõltuda selle ühe inimese häälest, kui teised ükskõikselt jätaks hääletusel osalemata."

Samasugune on rahvahääletuse menetlus põhiseaduse muutmiseks. Ka selle puhul otsustaks poolthäälte enamus ning osaluse protsent ei oleks oluline. "Kuid vähemalt praegu ei ole EKRE huvides põhiseaduse muutmine rahvahääletuse kaudu aktuaalne, kuna praegune põhiseaduse tekst nõuab põhiseadusemuudatuse rahvahääletusele panemiseks riigikogus 61 häält, mida KEI-koalitsioonil tõenäoliselt pole võimalik kokku saada," ütles Ginter.

Mart Helme ja Martin Helme rääkisid eile Rapla kohalikus Tre Raadios, et paljusid oma põhilubadusi, nagu kooseluseaduse tühistamine või presidendi otsevalimine nad koalitsioonileppesse ei saanud, küll aga said „kuldvõtmekese“ ehk kui 50 000 allkirja on koos, siis saaks panna riigielu puudutava küsimuse referendumile ehk siduvale rahvahääletusele. Samas tõi ka Mart Helme ise välja, et pole piisavalt hääli referendumi seadustamiseks, kuna see nõuaks põhiseaduse muutmist. Mart Helme sõnutsi oleks võimalik 51 häälega põhiseaduse muutmise algatus, kui seda toetab see parlamendi koosseis ja ka järgmine koosseis.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid