EKRE valijate seas on kahtlemata igasuguseid inimesi, täpselt nagu kõigi teiste erakondade valijate hulgas. Aga EKRE juhid on, erinevalt kõigi teiste Eesti erakondade omadest, tõeliseks ohuks demokraatiale ja demokraatlikele vabadustele.

Martin Helme rünnak naistearstide vastu ja nõudmine kõrvaldada eetrist EKRE-t kritiseerinud ajakirjanikud ei ole üksnes reljeefne sõnakasutus või püüd juhtida tähelepanu kõrvale saavutustevaestelt koalitsioonikõnelustelt. Tegemist on täiesti metoodilise hirmutamiskampaaniaga, mille eesmärgiks on röökida vaikima kõik need, kelle jaoks EKRE ebademokraatlik agenda on vastuvõetamatu.

Kui abordikeeldu koalitsioonileppesse ei saa, siis aitab püha eesmärgi suunas liikuda ka naistearstide nina ees tõrvikutega vehkimine ja karjumine "Mõrtsukas! Mõrtsukas!" Kui avalik-õiguslikku ringhäälingut ei õnnestu ametlikult suukorvistada, siis võib heidutuseks käivitada pealekaebamiskampaania ja sundida vastumeelsed ajakirjanikud enesetsensuurile! Need ei ole isoleeritud üksikjuhtumid. Need ei ole kontekstist rebitud kõnevääratused. There is clearly method in this madness.

Kaabud on valimisedust jõudu juurde saanud ja kolinud oma süsteemse trollimiskampaania küberruumi sotsiaalmeediumidest ümber pärismaailma. Vihased massid tulelontide ja võllapuudega marssima, sinna juurde ähvardus, et see on alles algus ning päris mäsuks alles läheb (ja siis te veel nutate!) - ja olemegi astunud suure sammu hirmuühiskonna suunas, kus paljud inimesed lihtsalt ei julge enam liberaalse demokraatia ja isikuvabaduste kaitseks sõna võtta.

Jüri Ratas vangutab Helmede iga uue räiguse peale murelikult pead ja sööstab siis, kilekott ja kühvel käes, vastse võimupartneri järgmist junni koristama. EKRE kaabude näod on aga laial irvel. Nemad ei mõtlegi taltuda ja nad irvitavad muuseas ka Ratase üle, kes loodab nende armust peaministrina jätkata. Mõneti õigusega irvitavad, muide.