Ettepaneku tegi Euroopa Komisjon möödunud aastal, pärast seda, kui üleeuroopalise rahvaküsituluse käigus selgus, et 84% vastanutest avaldas soovi kellakeeramisest loobuda.

Euroopa Liidus on praegu kolm erinevat ajavööndit. Nii parlamendiliikmed kui Euroopa komisjon rõhutas, et liikmesriigid peavad majanduslike tõrgete vältimiseks ülemiku osas kokkuleppimiseks tegema tihedat koostööd.

Suve- ja talveaja vaheldumine on liidus olnud kohustuslik alates 2001. aastast. Süsteem seati sisse päeva pikendamise abil elektrienergia säästmiseks, kuid tänapäevase tehnoloogia juures sellest enam erilist kasu ei tõuse.

Eestis arutati ajavööndi valiku üle pikalt ka möödunud sügisel, mil kellakeeramine sooviti lõpetada juba tänavu. Siis selgus aga, et otsust kas jääda suve- või talveaega ei olegi niisama lihtne vastu võtta.

Esiteks on küsums selles, kuids mõjub suve- ja talveaeg inimeste tervisele. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on uurinud, kui palju magaksid inimesed keskmiselt maha päevavalguse tunde pidevale suveajale üle minnes ja kui palju pideva talveaja rakendamise puhul.

Selgus, et talveaja puhul magaksid Eestis inimesed maha 564 tundi valget aega, suveaja puhul oleks seda ligi poole võrra vähem, 352 tundi. Seetõttu on suveaeg inimeste elukvaliteeti arvestades soodsam.

Oma rolli mängivad ka meie naabermaade valikud. Möödunud detsembris leppisidki Eesti, Läti ja Leedu kokku, et kõik kolm Balti riiki jäävad suveajale.

Soomes on väike ülekaal talveaja pooldajatel, nii oleksid soomlased Rootisga samas ajavööndis. Ka on Soome ametlik seisukoht talveaja kasuks. Soome siisiki kummagi võimaluse osas lõplikku otsust vastu pole võtnud.