Maris Lauri valitsuse defitsiidist: uuel koalitsioonil tuleb hakata makse tõstma või kulusid kärpima, kuid EKREIKE "punased jooned" selleks lootust ei anna

Reformierakondlasest endine rahandusminister Maris Lauri sõnul on valitsussektori suur defitsiit põhjustatud keskerakondliku võimu lodevusest. u valitsuse vastututundetu pidu ning uus valitsus peab hakkama kõvasti kokku hoidma.

Kogu valitsussektori puudujääk oli statistikaameti andmetel eelmisel aastal 120,2 miljonit eurot. "Sellel sajandil on see olnud suurem vaid majanduskriisi tippaastail 2008.-2009. Nii suure puudujäägi tekitamine headel aegadel on omaette saavutus, kuid kiitust see saavutus ei vääri mitte ühestki otsast," kirjutas Lauri oma blogis.

Lauri arvas, et põhjuseks on valitsuse lodevuse kasvamine aasta-aastalt. "2016.aastal oli puudujääk üle 71 miljoni ja 2017.aastal ligi 91 miljonit eurot. Suhtena SKP-sse on puudujääk kasvanud 0,1% võrra igal aastal. Ehk siis, mida paremaks läks majandusseis, seda lodevamaks läks valitsus," kirjutas ta.

Kusjuures eriti lodevaks on tema sõnul läinud just keskvalitsuse käitumine. "[Keskvalitsuse] puudujääk oli 2018.aastal 236,5 miljonit eurot ehk 0,9% SKP-st, sellest suurem on puudujääk olnud üksnes 2008. aastal, isegi kriisi tipus, 2009. aastal oli keskvalitsuse puudujääk arvuliselt väiksem. Jah, suhtena SKP-sse oli pilt tollal kõvasti halvem," kirjutab ta.

Statistikaameti andmetel oli valitsussektorist ainsana defitsiidis just keskvalitsus. Nii kohalike omavalitsuste allsektorite koondeelarve kui ka sotsiaalkindlustusfondide sektori eelarve ülejääk suurenes teist aastat, jõudes 72,6 miljoni euroni. "Niisiis on valitsussektori eelarvelise lodevuse põhjustaja üksnes keskvalitsus, mis on vabariigi valitsuse otsese kontrolli all ning rahandusministri vastutada," kirjutas Lauri.

Uuel valitsusel tuleb hakata kõvasti makse tõstma või kulusid kärpima

"Need on nominaalsed näitajad. Arvestades, et 2018. aastal kasvas Eesti majandus ootusest paremini ehk majandus oli selgelt tõusulainel, oli valitsussektor märkimisväärses struktuurses puudujäägis," kirjutas Lauri oma blogis.

"Kui suures, ei ole võimalik koheselt öelda, kuna see eeldab täpsemaid arvutusi. Kuid võib prognoosida, et mõne nädala jooksul saame rahandusministeeriumi arvutustest teada, et struktuurne eelarve puudujääk oli 2018.aastal üle 1%," spekuleeris ta.

"Euroopa Komisjoni hinnang tuleb tõenäoliselt veel hävitavam, võimalik, et lähedasem 2%-le kui 1%-le, kuna sealsed hinnangud on olnud Eesti enda hinnangutest halvemad."

Kõik see tähendab Lauri hinnangul eelkõige seda, et keskerakondliku valitsuse eelarvepoliitika oli äärmiselt vastutustundetu ja uuel valitsusel tuleb seadusest tulevalt hakata juba sellel aastal eelarve seisu parandama kas makse tõstest või kulusid kärpides.

"Järgmisel aastal samuti, tõenäoliselt ka ülejärgmisel aastal, sõltuvalt sellest, kuivõrd arukat poliitikat uus valitsus ajama hakkab. EKREIKE partnerite „punased jooned“ selleks eriti lootust ei anna, täpselt nagu ka kahe partneri enam kui kahe aastane praktika."