Lavrovilt küsiti kommentaari USA välisministeeriumi eriesindaja Ukrainas Kurt Volkeri avaldusele, milles viimane ütles, et NATO laienemine on Venemaale kasulik, tuues näiteks Venemaaga piirnevad Balti riigid, kus valitseb rahu ja toimub majandusareng, vahendab Venemaa välisministeeriumi veebileht.

„Jättes kõrvale selle, et Volker teeb pidevalt avaldusi laiematel teemadel kui reguleerimine Ukrainas, võin öelda järgmist. Nagu mina aru saan, ütles ta, et Venemaa saab Baltimaade liikmelisusest NATO-s kasu, sest meie naaberriikides on täheldatav majandusarengu õitseng ja valitseb rahu. Majandusarengut määratletakse konkreetse statistikaga, mis peab näitama, millel majanduskasv baseerub, kuidas on tekkinud kolme Balti riigi tööstus- ja üldselt majanduslik baas, kuidas on väljendunud nende majandusarengus praegune liikmelisus Euroopa Liidus, kuidas tunnevad ennast majanduslikus plaanis kodanikud.

Kui rääkida tema avalduse teisest poolest selle kohta, et Venemaa saab kasu sellest, et Baltimaades valitseb rahu, siis siin tuleb ikkagi aru saada, millest jutt käib. Kui rahu all, mis seal valitseb, mõeldakse Läti ja Eesti kodakondsusetuse põlistamise poliitikat, vene keele väljatõrjumist haridussfäärist ja sisuliselt kõigist ühiskonnaelu sfääridest Lätis, regulaarseid neonatslikke marsse, sallivust radikaalnatsionalistide suhtes ning ühiskonna radikaalideks, neonatsideks ja antifašistideks lagunemise stimuleerimist, siis ma kahtlen väga tugevalt, et selline „rahu” on Vene Föderatsioonile kasulik.

Veelgi enam, ma olen veendunud, et selline, lubage öelda, „rahu” ei ole kasulik ei Venemaale ega ühelegi teisele riigile, sealhulgas Balti riikidele endile.

Kasu mõiste kohta väike ekskurss ajalukku. Kui 2000. aastate alguses plaaniti järjekordset NATO laienemise lainet, küsisime me oma lääne partneritelt, miks seda tehakse, miks on vaja süvendada ja liigutada itta eraldusjooni meie ühisel kontinendil. Baltimaade kohta öeldi meile, et neil on ajaloolised foobiad, hirmud oma julgeoleku pärast, mistõttu võetakse nad Põhja-Atlandi allianssi, nad rahunevad ja hakkavad elama meiega heanaaberlikult, rahus ja sõpruses.

Ja siis, kui Eesti, Läti ja Leedu said NATO liikmeteks, nad mitte ainult jätnud oma Venemaa-vastaseid avaldusi ja Venemaa-vastast poliitikat mõõdukamaks muutmata, vaid sisuliselt muutusid ühtedeks liider-russofoobideks läänemaailmas. NATO ja Euroopa Liit seavad praegu paljuski oma Venemaa-vastast tegevust selle seisukoha järgi, mida suruvad peale kolm Baltimaad. Seetõttu oleks Volkeril kasu kohta Vene Föderatsioonile parem vait olla. Meie jaoks on kasulik selline olukord, mis ühendab kõik meie ühise kontinendi maad.”