Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine langes veerandi võrra
Arstide poole pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3927 haigestunut, neist 43,6 protsenti olid lapsed.
Haigestumise drastilise languseks võib üheks täiendavaks põhjuseks pidada nädal varem olnud koolivaheaeg.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 297,7. Grippi haigestumuse püsis samal tasemel vaid Ida-Virumaal, mujal haigestumus langes.
Gripiviiruste osakaal langes kuni 55 protsentini, samas kasvas oluliselt RS-viirustega seotud haigestumiste arv, moodustades peaaegu veerandi kõikidest viirusliku päritoluga haigestumistest.
Laboratoorse kinnituse said 152 gripiviirust. Täpsemalt määratleti üheksa A-gripi viirust, nendest seitsme puhul oli tegemist alatüübiga H1N1) ning kahe puhul alatüübiga H3N2.
Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine on langenud juba kolmel järjestikusel nädalal. Gripi situatsiooni tervikuna võib hinnata intensiivsuse alusel madalaks, kuid levikut veel laialdaseks. Gripi leviku lõpust siiski veel rääkida ei saa, sest hospitaliseeritud inimeste arv püsis jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel.
Rasked gripijuhud
Tervise ja Heaolu infosüsteemide keskuse täpsustatud andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 1213 patsienti, hospitaliseerimist vajanud inimeste arv kasvas vaid vanemate kui 65-aastaste ja tööealiste ehk 20- kuni 64-aastast vanusrühmades, moodustades 48,6 protsenti kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest.
Kokku on hooaja algusest vajanud gripi tõttu intensiivravi 86 inimest, neist 56 inimest olid vanuses 65 ja vanemad. Mediaanvanuseks on 68 aastat.
Kolme inimese kohta puudusid andmed kaasuvate haiguste kohta, ülejäänud patsiendid kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate haiguste olemasolu tõttu.
