"Müncheni julgeolekukonverents paraku kinnitas tõsiasja, et Lääne väärtus- ja liitlasruum on kriisis. Teineteist ei kuulata. Vastastikused etteheited toovad üksnes kasu nendele, kellele Euroopa Liidu või NATO nõrgenemine või koguni lagunemine oleks meeltmööda," rääkis Delfile.

Murdeajastu põhjuseid on Mihkelsoni sõnul kaugelt enam kui Donald Trump. Viimane on üksnes kriisi tagajärg, mitte eeldus. Kriisi üheks peamiseks algpõhjuseks tuleb Mihkelsoni hinnangul pidada hoopis Lääne suhtelise mõjujõu märgatavat kahanemist, seda eriti pärast viimast finantskriisi kümmekond aastat tagasi.

"Enam kui paarsada aastat maailmas domineerinud lääneriigid on korraga tajumas, et nende mõju sulab kui kevadine lumi. Samal ajal on Hiina kindlal edasimarsil maailma globaalseks liidriks, Venemaa laiendab kõigi vahenditega oma eluruumi ning araabiamaailma rikkad naftariigid käituvad oma valikutes üha isepäisemalt. Tulemuseks on peaaegu möödapääsmatu suurjõudude kokkupõrkekurss," rääkis väliskomisjoni esimees.

Peeglisse peaksid Mihkelsoni arvates vaatama kõik. Ameerika Ühendriikide asepresident Mike Pence'i ultimatiivses toonis väljendus Mihkelsoni hinnangul teatud määral abitus, sest USA on kaotamas Euroopa partnerite silmis veenvust olla vaba maailma liider.
"Eurooplased jällegi räägivad multilateraalsest maailmast, kuid ei taha ise täita endale võetud kohustusi näiteks kaitsekulude osas. Nord Stream 2 on kahjuks ilmne näide, et Saksamaa ei taju lõpuni tegelikku ohtu iseenda ja liitlaste energiajulgeolekule," nentis Mihkelson.

Euroopa vastus Trumpi administratsioonile võiks väliskomisjoni juhi arvates olla asümmeetriline, sest Saksamaal ja teistel Euroopa suurriikidel on USA-d rohkem vaja kui Venemaad või Hiinat. "Seega tuleks edasiste lõhede vältimiseks püüda võimalikult kiiresti alustada kaubanduskõnelusi turutõkete eemaldamiseks ja esimeste sammude tegemiseks atlandiülese vabakaubandusala loomiseks," toonitas ta.

Kui Lääs ei suuda sisemiselt korrastuda, liitlaskohustusi solidaarselt järgida ja rahvusvahelises kaubanduses liidripositsiooni hoida, langeb eeskätt Euroopale suur väljakutsete koorem ja ohtusid pole Mihkelsoni sõnul vaja kaugelt otsida.

"Samal ajal, kui eurooplased ja ameeriklased Münchenis üksteise suhtes ebamugavust tundsid, korraldas Eesti piiride taga asuv Pihkva ründedessantdiviis mastaapse harjutuse kolme oletatava vaenlase lennuvälja üheaegseks hõivamiseks," märkis Mihkelson. "Õppusel osales üle 2000 dessantväelase, umbes 300 ühikut tehnikat ja rohkem kui 20 lennukit ja helikopterit. Vastase komandopunktid hävitati ja lennuväljad blokeeriti. See oli ründeõppus."

USA asepresident Mike Pence esitas Müncheni julgeolekukonverentsil Euroopa liitlastele terve rea nõudmisi. Ta nõudis eurooplastelt taaskord kaitsekulutuste suurendamist, kuid teatas ka, et USA liitlased peaksid astuma karmimalt Vene-Saksa gaasitoru Nord Stream 2 projekti vastu, lõpetama julgeolekukaalutlustel Hiina tehnoloogia soetamise, taanduma Iraani tuumaleppest ja saatma Süüriast lahkuvate ameeriklaste asemele oma väed.