Põhjarannik kirjutas 29. jaanuaril, et kombineeritud eesti- ja venekeelsete õppekavade järgi hakkavad õppima vaid 11. ja 12. klassi õpilased. Kõik 10. klassi õpilased, sealjuures need, kes on lõpetanud venekeelse põhikooli, hakanuks artikli järgi õppima sügisest eesti keeles.

Sellist haridus- ja teadusministeeriumi esindajatelt saadud lubadust kinnitas Delfile ka Kohtla-Järve eestikeelse Järve Gümnaasiumi lastevanemate kogu esinaine Mare Roosileht. Tema sõnul oli muuhulgas jaanuari lõpus toimunud kohtumise ajal arutusel ka see, kuidas venekeelse põhikooli lõpetanud õpilasi saaks eesti keelega järgi aidata. Tema sõnul lepiti kokku, et lisaks tugevdatud eesti keele õppele saaks anda ka näitkes eesti keele ainekonsutlatsioone, et erinevates ainetes õpilasi näiteks terminoloogia ja muul viisil ainet puudutava eesti keele õppimise osas toetada.

„Töötan Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžis, kus me pakume kõikidele Ida-Virumaa gümnaasiumiõpilastele, seal hulgas vene gümnaasiumide õpilastele, juba viis-kuus aastat õppeaineid eesti keeles. Osa aineid on üsna-üsna keerulised ained nagu keemia, nanoprogrammeerimine, loogika, joonestamine ja nad kõik saavad hakkama,” rääkis Roosileht teiste õppeasutuste kogemustest.

Haridusministeerium otsustas siiski esialgu ka venekeelset õpet jätkata

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles Delfile, et perspektiivis on tõepoolest kavas Kohtla-Järve riigigümnaasiumis üle minna täielikule eestikeelsele õppele, kuid esialgu pole see lihtsalt teostatav. Täielikult eestikeelsele õppele minek võtab tema hinnangul aega vähemalt viis aastat.

Kuidas siiski juhtus nii, et haridusministeeriumi esindanud asekantsler Raivo Trummal ütles lapsevanematele ja ajalehele, et alatest sügisest alustavad kõik õpilased peale 11. ja 12. klassi õpinguid täies mahus eesti keeles? Reps ütles, et tegu oli lihtsalt arusaamatuse ja möödarääkimisega.

Repsi sõnul pole praegused venekeelsete põhikoolide lõpetajad lihtsalt võimelised täiesti eestikeele õppekava järgi õppima asuma, seetõttu rakendatakse õppekava, kus 60 protsenti õppest toimub eesti ja 40 vene keeles. Minister märkis, et jutustavad ja niiöelda praktiseerivad ained nagu ajalugu, bioloogia, kehaline kasvatus jne ei ole probleemiks, kuid raskusi valmistavad eelkõige reaalained.

Repsi sõnul peaks lähiaastatel ka venekeelsetes põhikoolides eestikeelse õppe maht suurenema, mis edaspidi täielikule eestikeelsele õppele Kohtla-Järve riigigümnaasiumis lihtsamaks muudab.

Lisaks tõi Reps välja, et sügiseks piisava hulga õpetajate leidmine ei pruugi olla lihtsalt võimalik, kuna Eestis on hetkel puudu 1000 õpetajat.

„Ütleme, et meil on näiteks Kohtla-Järvel täna olemas näiteks füüsikaõpetaja, kes ei valda eesti keelt tasemel C1, mis on eesti keeles õpetamiseks nõutud tase Kui avada ainult eestikeelne õpe, siis varsti peame valima kas meil on eesti keelt oskav füüsikaõpetaja või füüsikat tundev füüsikaõpetaja, kahjuks mõlemat praegu ei saa,” rääkis Reps.

Reps ütles, et haridus- ja teadusministeerium on eestikeeleses Järve Gümnaasiumis pakkunud õpilastele välja ka võimaluse gümnaasiumiosa põhikooli juurde alles jätta. Tema sõnul ütlesid Järve gümnaasiumi õpilased aga ise, et tahaksid pigem riigigümnaasiumi uude majja, eriti võttes arvesse, et kool järk-järgult täielikult eestikeelseks muutub.

Lapsevanem: eesti emakeelega õpilased ei taha õppida institutsioonis, kus vene keelel on eesti keelega ühepalju õigusi
Ka praeguse kava järgi toimuks täielikult eestikeelne ja osalt eesti-, osalt venekeelne õpe. Sellele vaatamata kardavad lastevanemate esindaja Mare Roosilehe sõnul paljud õpilased ja vanemad, et kui ka vene keel on koolis ametlik keel, siis tunnevad eestikeelsed õpilased ennast seal ebakindlalt. Paljud õpilased otsivad tema sõnul nüüd võimalusi jätkata keskhariduse omandamist Tallinnas või Tartus.

Roosilehe sõnul on ka paljud õpetajad öelnud, et ei soovi töötada koolis, kus lisaks eestikeelsele õppele on ka venekeelne õpe.

„Asi pole vene keelt emakeelena rääkivates inimestes. Eestikeelses Järve Gümnaasiumis on juba praegu üle poole õpilastest vene emakeelega,” märkis Roosileht. „Asi on pigem sümbolväärtuses. Kui vene emakeelega seltskonnaga ühineb kasvõi üks eesti emakeelega õpilane, siis minnakse eestikeelses Järve Gümnaasiumis kohe eesti keelele üle. See on seal loomulik, sest kooli põhiliseks töökeeleks on eesti keel.” Samuti kardavad tema sõnul eesti emakeelega õpilased, et enam ei hakata äkki tähistama näiteks eesti rahvakalendri tähtpäevi.

Roosileht ütles, et iseenesest ei halveneks riigigümnaasiumi ainult eestikeelsena avamine ka osaliselt venekeelse õppekava järgi õppida soovijate võimalused, sest kümne kilomeetri kaugusel asuvas Jõhvi Riigigümnaasiumis on sellised õppekavad täiesti olemas. Võimalik, et Kohtla-Järvele tuleks siis aga õpilasi hoopis näiteks Kiviõlist ja võib-olla edaspidi ka Narvast, kuhu samuti suurt riigigümnaasiumi kavandatakse.

Kohtla-Järve Riigigümnaasium avatakse 1. septembril. Praegu ehitatakse riigigümnaasiumi uut hoonet.