200 000 inimest kogunes eile pärastlõunal Barcelona südalinna, et lehvitada Kataloonia lippe ja nõuda kohtu all oleva kaheteistkümne piirkonna separatistliku poliitiku vabastamist, vahendab uudistekanal BBC.

Hispaania ülemkohtus algas selle nädala algul kohtuprotsess piirkonna separatistidest juhtide üle, kellest osa oli selleks ajaks eeluurimisvangistuses olnud juba üle aasta ja keda võib süüdimõistmisel ähvarada kuni 25 aasta pikkune vanglakaristus.

12 katalaanide poliitikut on kohtu all 2017. aasta 1. oktoobri iseseisvusreferendumi eest, mis peeti vaatamata kohtu keelule, ning iseseisvuse väljakuulutamise eest, mis tekitas Hispaania kõige hullema poliitilise kriisi pärast diktaator Francisco Franco surma.

Toonasel referendumil, mida opositsiooni poolt boikoteeriti, toetas iseseisvumist 92% hääletanutest.

„Me oleme ülemkohtu juures, et süüdistada Hispaania riiki katalaanide kodaniku- ja poliitiliste õiguste rikkumises,” säutsus Kataloonia separatistlik president Quim Torra esmaspäeval oma Twitteri kontol, käes loosung, millel seisis: „Otsustamine ei ole kuritegu”.

Kataloonia endine president Carles Puigdemont, kes põgenes pärast iseseisvuse väljakuulutamist Belgiasse, ei ole kohtualuste hulgas, sest Hispaania ei mõista rasketes kuritegudes süüdistatavate üle kohut tagaselja. Tähtsaim kohtualune on seega Kataloonia endine asepresident Oriol Junqueras, kes otsustas kodumaale jääda.

Kataloonia on Hispaania poliitikas endiselt kuum teema. Alles eelmisel pühapäeval kogunes pealinna Madridi südamesse parempoolsete ja paremäärmuslike erakondade üleskutsel 45 000 inimest, et avaldada meelt vasakpoolse peaministri Pedro Sánchezi vastu, kes nende meelest on Kataloonia separatistidega läbirääkimise tõttu riigireetur.