Kohtud avatumaks: kohtunikkond sai endale eetikanõukogu

Möödunud nädalal kogunes kohtunike täiskogu, millel otsustati muuta 2004. aastal vastu võetud kohtunike eetikakoodeksit.

Eetikakoodeksi muutmisega loodi muuhulgas ka kohtunikkonna sisene eetikanõukogu. Selle eesmärk on olla igapäevaelus- ja töös tekkivate eetiliste dilemmade puhul pöördumispaigaks.

Kohtunike eetikanõukogu poole saab kohtunik pöörduda teda puudutavas küsimuses arvamuse saamiseks, ent nõukogu võib anda ka soovitusi omal algatusel. Eetikanõukogu arvamused ja soovitused avaldatakse riigikohtu veebilehel, tagades samas pöörduja ja teiste asjaosaliste anonüümsuse.

Kohtunike eetikakoodeksi muutmine sai olulise tõuke 2018. aasta suvel, kui toonane riigikohtu esimees Priit Pikamäe kutsus kokku töögrupi, et arutada, kas ja mil määral vajab eetikakoodeks ja kohtunikueetika tervikuna muutmist. Töögrupi hinnangul soodustas senine olukord kohtusüsteemi killustumist, sest kohtunikud arutasid võimalikke eetilisi dilemmasid peaasjalikult vaid lähemate kolleegidega. Seega tegi töögrupp ettepaneku luua nõuandev organ, mis aitaks kaasa kohtusüsteemi kui terviku hoiakute kujundamisele.

Töögrupi kokku kutsunud Priit Pikamäe sõnul on väga oluline, et lisaks kohtu esimeestele on kohtunikel nüüd abiks seni puudunud tarkade kogu. “Mul on hea meel, et kohtunikkond toetas töörühma poolt välja käidud mõtet luua kohtunike eetikanõukogu. Loodan väga, et kohtunikud hakkavad kasutama eetikanõukogu abi ja küsimuste ning murede tekkimisel ka pöörduvad eetikanõukogu poole.“

Eetikanõukokku kuuluvad kohtunike täiskogu valitud viis praegust või endist kohtunikku. Reedesel täiskogul valiti nõukogu esimesteks liikmeteks Tiit Kullerkupp, Uno Lõhmus, Henn Jõks, Meelis Eerik ja Kaire Pikamäe.

Lisaks eetikanõukogu moodustamisele otsustas täiskogu muu hulgas muuta eetikakoodeksi punkti, mis puudutab kohtute meediasuhtlust. Uuenenud eetikakoodeks sõnastab, et kohtunik aitab kaasa kohtusüsteemi avatud suhtlemisele meedia ja üldsusega ning otsuseid selgitatakse arusaadavalt ja esimesel võimalusel. Lisaks sõnastati ümber eetikakoodeksi punkt, mis käsitleb kohtuniku hoiakute ja siseveendumuste jagamist menetluses olevate kohtuasjade kohta.