"See ei ole mitte midagi uut, kuid hetkel on petuskeem suure lainena levimas ja need, kes eelmisel korral 2018. aasta lõpus sellega kokku ei puutunud, on üsna ehmunud," rääkis endine veebikonstaabel Maarja Punak, kes praegu veab politsei- ja piirivalveameti sotsiaalmeedia valdkonda.

Punaki hinnangul võib need kirjad realistlikuks teha kasutatav tehniline keel, millega kirjeldatakse, kuidas kontodele ja arvutile ligi pääseti.

"Kuna pornograafiliste lehekülgede külastamine on ühtlasi jätkuvalt tabuteema, siis kirja saanud inimesed tõesti kardavad, et kui info külastatud lehtede kohta jagatakse tuttavatele, rikub see nende mainet," ütles Punak.

Kirjad on välismaised. Mõneti on nende puhul ära kasutatud kõiki neid paroolide lekkimisega seotud teemasid, kus on lingid lehtedele, milles on kümneid, kui mitte sadutuhandeid e-postiaadresse, millele kelmid enda petukirjasid siis suunata saavad, selgitas Punak. "Meiliaadresside nimekirjade müük on internetis ikkagi omaette äri."

Petukirjade levikut politseiniku sõnul ennetada ei saa, kuid kindlasti tasub kasutada postkastidesse sisselogimisel kaheastmelist tuvastamist, vahetada parooli iga 2,5 kuu järel ja suunata petukirjasid rämpskirja postkasti.

Petukirjade eelmise laine ajal oli neid inimesi, kes raha maksid siiski vaid mõni üksik. "Jah, kindlasti on neid, kes pole politseisse teatanud, kuid on maksnud, kuid mina julgen väita, et siiski me oleme politsei teinud inimeste jaoks piisavalt kättesaadavaks, seega inimesed eelistavad pigem üle küsida ja siis alles tegutseda."

Kas aasta algul taas levima hakanud petukirjadega on õnnestunud viimastel nädalatel mõnelt inimeselt raha välja petta, politseinik öelda ei osanud.