Hanede heidutusjahi kasulikkust hakatakse katsepõldudel uurima
Keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet tutvustasid täna plaani haneliste kaitseks ja ohjamiseks. Muuhulgas näeb kava ette pilootprojekti haneliste heidutusjahi otstarbekuse uurimiseks. Heidutusjahi lubatakse märtsist maini valitud põldudel Jõgeva- ja Tartumaal.
Keskkonnaminister Siim Kiisler ütles, et väljaspool jahiaega küttimine on kahtlemata kõige karmim lahendus, kuid rõhutas, et selle katsetamine ja mõju uurimine on vajalik olukorras, kus muud lahendused enam ei aita.
"Põllumehed nii Ida-Virumaalt, Tartu- kui Jõgevamaalt on läbi proovinud juba kõik n-ö pehmed meetodid, mis on toiminud kui hane selga vesi. Nende mure on tõsine ning siin tulebki sekkuda, et leida tasakaalustatud kooseksisteerimine," rääkis minister.
Kõik tänasel arutelul osalenud tunnistasid, et hanede suurenev arvukus on probleem ning selle lahendamiseks koostatakse laiapõhjaline kava. Kaitse- ja ohjamiskava koostamise käigus uuritakse erinevaid võimalusi, kuidas põllumeestele peavalu valmistanud hanelisi ohjata nii, et nad samas ka kaitstud oleksid.
Kevadise heidutusjahi osas jäid skeptiliseks Eesti Ornitoloogiaühingu esindajad, kes pilootprojektiga kavandatud kevadise heidutusjahi mõju uuringut ei toeta, kuna teiste heidutusmeetmete mõju on analüüsimata.
Eestis peatuvate haneliste arvukus ja nende poolt tekitatud põllumajanduslikud kahjud on viimaste aastate jooksul oluliselt suurenenud. Keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet on juba mõnda aega probleemi ulatust arutanud ja lahendusi otsinud koos teiste osapooltega – maaomanike, jahimeeste, ornitoloogidega.
Pilootprojekti hakkab vedama keskkonnaamet. Heidutusjahti lubatakse projekti korras pidada Jõgevamaal ja Tartumaal ajavahemikus 15. märtsist 15. maini ning kokku kolmele liigile – rabahani, suur lauk-hani ja valgepõsk-lagle.
Alad on valitud selle järgi, kus on põllukahjud viimasel ajal märgatavalt suurenenud. Kaalutakse võimalust laiendada uuringuala ka Ida-Virumaale.
Heidutusjahil on ka piirangud – limiidid seatakse nii kütitud isendite kui põllumassiivide lõikes. Selleks et saaks seirata ja hinnata projekti mõjusust, valitakse projektis osalema mõnikümmend põldu.
Heidutusjahi analüüs on osa haneliste kaitse- ja ohjamiskavast, mis valmib kahe aasta pärast.
Tänasel arutelul olid lisaks keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti esindajatele ka keskkonnainspektsioon, keskkonnaagentuur, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Jahimeeste Selts, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Ida-Virumaa Talupidajate Liit ning Eestimaa Talupidajate Keskliit.
