Üks eilse Tallinnas toimunud Naiste marsi eestvedajaid Maris Hellrand ütles Delfile, et tal on raske öelda, kui palju täpselt osalejaid marsiga ühines. Hinnanguliselt võttis marsist osa umbes 600 inimest, ütles Hellrand.

Hellrandi sõnul jäid ürituse korraldajad marsiga igati rahule. „Hästi hea, positiivne ja tore meeleolu oli. Oli palju rahvast oli, mida me ei osanud oodata, sest marss toimus esimest korda,” ütles ta.

Marsil osalesid teiste seas sotsiaaldemkraatide, Keskerakonna, Reformierakonna ja Vabaerakonna naisorganisatsioonid. Ka selle üle on Hellrandil hea meel. Kutsutud olid küll ka EKRE ja erakonna Isamaa naisorganisatsioonid, kes Naiste marsist osa siiski ei võtnud. Hellrandi sõnul väljendasid nad sellega oma seisukohta marsi nõudmiste suhtes.

„Ajakirjanduses käis pealkirjadest läbi, et erakonnad ja poliitikud kaaperdasid marsi. Me ei jaga kuidagi seda seisukohta. Me kutsusime erakonnad ise osalema, see oli väga teadlik otsus,” märkis Hellrand. Hellrandi arvates on poliitikte osalemine möödapääsmatu, kuna üks peamisi nõudmisi, mida marsil esitati, on naiste meestega võrdne esindatus poliitikas.

„Kutsusime kohale erakonnad, et niiviisi oma sõnumi võimalikult efektiivselt poliitiliste jõududeni viia,” rääkis Hellrand. „Sealjuures tekkis erinevate erakondade esindajad omavahel väga toetav ja tore, solidaarne atmosfäär. Ei olnud mingisugust omavahelist kemplemist.”

Üritusega seoses moodustati eile uus mittetulundusühing Naiste Laine, mille eesmärgiks on ühendada inimesi, kelle jaoks marsil sõnastatud teemad on olulised. Lisaks sellele on juriidiliselt isikul lihtsam selliseid üritusi korraldada kui lihtsalt kodanikuna.

Mingeid vahejuhtumeid Hellrandi sõnul marsi käigus aset ei leidnud. Marsi eelarve oli umbes 240 eurot, mis kulus loosungite valmistamisele. Summa laekus eraisikutelt annetustena.

Naistele meestega võrdsete võimaluste eest seisev Naiste marss toimus eile Tallinnas. Marsist osa võttes said inimesed näidata et nende jaoks on oluline naiste võrdne esindatus meestega poliitikas, meedias, ärijuhtimises, teadusmaastikul ja mujal. Samuti protesteeriti naiseks olemise tõttu makstava väiksema palga, halvema tööelu kvaliteeti ja karjääriperspektiivide ning erialavalikute üle. Rahulolematust väljendati naistevastase vägivalla osas ja kutsuti üles kliimamuutustega tegelema.