USA valitsuse tööseisak vältab neljandat nädalat, olles ajaloo pikim

USA föderaalvalitsuse tööseisak kestab juba neljandat nädalat ega paista lõppevat, hoolimata sellest, et sadadel tuhandetel ameeriklastel, sh postitöötajatel ja lennujulgestajatel, tuleb endiselt töötada palgata või minna sundpuhkusele.

Trumpi sõnul ei saa tööseisak, mis kestab tänase seisuga juba 22. päeva ehk rohkem kui eales varem, lõppeda enne, kui demokraadid on nõus tema piirimüüri rahastama. Alles eelmisel nädalal ütles ta ajakirjanikele, et ta on valmis föderaalvalitsuse töö vajadusel peatama kuudeks või isegi aastateks.

Ta tuli lagedale ka vastuolulise ideega, öeldes, et võib välja kuulutada riikliku hädaolukorra, mis võimaldaks tal julgeolekukaalutlustel eraldada piirimüüri jaoks raha, küsimata selleks nõusolekut Kongressilt.

Tööseisak tähendab, et sadadel tuhandetel ameeriklastel tuleb seni töötada palgata või minna palgata puhkusele. 2,1 miljonist föderaaltöötajast umbes 800 000 ei saa hetkel palka, teiste seas on palgata puhkusel suur osa rahvusparkide, ministeeriumide ja kosmoseagentuuri NASA töötajatest.

Tööseisakust hoolimata ei jää kodudesse need, keda peetakse hädavajalikuks, sh politsei, päästeamet, sõjavägi jt. Töötajad, keda hädavajalikuks aga ei peeta, tuleb töötada palgata seni, kuni Kongress suudab valitsuse rahastamise osas üksmeelele jõuda.

USA vabariiklastel, kellel on senatis enamus ehk 51 kohta, on eelarve vastuvõtmiseks tarvis ka osalist demokraatide toetust, sest venitamistaktika lõpetamiseks on vaja vähemalt 60 häält.

Trump süüdistab valitsuse tööseisakus demokraate, kuigi alles mõne nädala eest lubas ta kohtumisel demorkaatide liidritega võtta süü selle eest enda peale ja teha seda „uhkusega”. „Ma võtan selle enda peale. Mina olen see, kes peatab valitsuse töö. Ma ei kavatse selles teid süüdistada,” ütles Trump toona Ovaalkabinetis, vaieldes New Yorgi senaatori Chuck Schumeri ja California esindajatekoja liikme Nancy Pelosiga.