Juba mõnda aega kerkib esile venelaste soov üha tihedamalt valgevenelastega „integreeruda“, põhjustades riikide vahel süvenevat pingete kasvu. Tänavu tundub venelastel aga tõsi taga ja tuli takus olevat.

Valgevene riigijuht Lukašenka muretseb, et just käimasolev vaidlusalune nafta- ja gaasisektori maksuseaduste muudatuse, mis viiakse ellu järgmisel aastal, võib seada ohtu riigi suveräänsuse. Et jõuda maksuküsimustes kokkuleppele, suundus Lukašenka laupäeval uuesti, juba teist korda sel nädalal Moskvasse, kus president Vladimir Putin teatas talle aga kavatsusest luua töörühm, mis hakkab tegelema Moskva ja Minski „suhete edasise laiendamisega“, vahendab uudisteagentuur TASS.

Venemaa avaldas kohtumisel muret tolliseadustiku rikkumiste pärast riikide vahel ja sankstsioonide all olevate kaupade ebaseadusliku tarnimise pärast Valgevenest Venemaale, põhjendades sellega uut maksustamissüsteemi. Otsus võib aga Valgevene majandusele maksta miljardeid dollareid aastas, usuvad majandusteadlased.

Lukašenka, kes on varem toetanud lähedasemat liitu Venemaaga, avaldas veel selle kuu algul aravamust, et Venemaa integratsiooniplaanide eesmärk on õõnestada tema riigi suveräänsust ja suunata Valgevene Moskva rüppe läbi selle majanduse nõrgestamise.

Vladimir Putin ütles eile ajakirjanikele, et mõlemad riigid jätkavad töötamist, „ehitamaks üles Liitriik“. „Just nagu oleme kokku leppinud, loome töörühma meie sidemete edasiseks arendamiseks majandus- ja muudes valdkondades,“ märkis ta. „Antud ettepanekuga kooskõlas tegeleme Liitriigi loomise plaanide laiendamiseks.“

Ta jätkas: „Ma teen ettepaneku, et peaksime seda küsimust täna arutama, andes mõista, mida on tehtud kummaltki poolt. Te (Lukašenka -toim) ütlesite, et annate valitsusele korralduse, et ka Valgevene kolleegidel oleks võimalik sellesse panustada.“

Venemaa ja Valgevene on olnud n-ö Liitriik alates 1999. aastast, aga ainult osalise integratsiooniga. Agressiivne Venemaa, kes asus sõtta Gruusia ja Ukrainaga ning annekteeris Krimmi, muudab aga valgevenelasi suure naabri ekspansiivsete kavatsuste suhtes närviliseks.

Valgevene president Aleksandr Lukašenka ütles selle kuu algul pressikonverentsil Venemaal: „Ma võin lugeda ridade vahelt ja saan vihjetest aru. Te peaksite selle lihtsalt valjusti välja ütlema: hävitage riik ja saage Venemaa osaks.“

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev allkirjastas laupäeval kahe riigipea kohtumise ajal korralduse luua Venemaa-Valgevene töörühm, et arutada kiirenevas korras integreerumist ja vastuoluliste küsimuste erinevaid aspekte.

Juhtide kõneluste voor kestis neli tundi, mille käigus arutati mõlema riigi integratsiooniküsimusi, koostööd energeetika valdkonnas, samuti muudatusi Venemaa maksualastes õigusaktides ja viisi, kuidas see mõjutab Valgevene majandust.

Venemaa ekspert Konstantin Kalatšjov ütles ajalehele Independent, et mõned Vene poliitikud ei pea Valgevenet eraldi riigiks ja tahavad oma lähima liitlase Venemaaga „integreerida“, nagu nad tegid seda Krimmiga.

„Vene president on mures sellepärast, mis saab Valgevenega pärast Lukašenkat, kui juba esineb suuri probleeme,“ tõdes ta. „Majandussuhted enam Venemaad ei rahulda ja alates Krimmi annekteerimisest on Moskva tundnud, et Minsk ei hoia enam nende poliitilist seljatagust.“

Alles mõne kuu eest lükkas Valgevene riik eesotsas Lukašenkaga tagasi Venemaa taotluse õhujõudude baasi rajamiseks Valgevenesse ja seeläbi ka veelgi tihedama sõjalise koostöö.