“Laste absoluutne vaesus on viimastel aastatel vähenenud kolm korda. Kui veel 2014. aastal elas umbes 10 protsenti Eesti lastest absoluutses vaesuses, siis 2017. aastaks oli laste absoluutse vaesuse määr langenud 3,2 protsendile,” selgitas tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Toetustel on oluline mõju laste vaesuse vähendamisele. 2017. aastal vähendasid erinevad toetused laste absoluutse vaesuse määra 7,3 protsendipunkti võrra ehk ligi 70 protsenti.

Lasterikkus ei peaks Sikkuti sõnul tähendama vaesusesse langemist. Seega jätkab riik lisaks esimese ja teise lapse toetusele ka kolme või enamat last kasvatavatele peredele 300-eurose igakuise toetuse maksmist.

Sikkuti hinnangul tuleks teatud lastega seotud kulusid katta ühiskonnas ühiselt ja ta toob näitena lasteaia kohatasu, mis seni on olnud lastevanemate kanda. “Kui kool ja ülikool on tasuta, siis ka lapse lasteaias käimine ei peaks peredele suurt majanduslikku koormust panema,” lisas ta.

Absoluutne vaesus tähendab seda, et sisetulekutest ei jätku piisavalt põhivajaduste katmiseks, näiteks söögi ja eluaseme jaoks. Absoluutse vaesuse tase arvutatakse üldise hinnataseme alusel.

Lastetoetuste tõus on laste absoluutse vaesuse määra märkimisväärselt kahandanud