Lasterikaste perede liit tegi erakondadele viis ettepanekut perede maine ja heaolu parandamiseks
Eesti Lasterikaste Perede Liit (ELPL) saatis erakondadele lasterikaste perede maine ja heaolu parandamiseks pöördumise viie ettepanekuga, mis võiksid olla kajastatud ka erakondade demograafia ja perepoliitika peatükis.
"Üks ebaõiglasemaid ning põhjendamatumaid hoiakuid Eesti ühiskonnas on lasterikka pere väheväärtuslik maine, kuivõrd avalikkuse ette jõuavad ennekõike lood hädas olevatest lasterikastest peredest, aga mitte elujõulised ja aktiivsed Eesti pered kogu oma mitmetahulise suhtevõrgustiku ning tugevusega," nendib ELPL oma pöördumises. "Nende perede osakaal pole riigis aga sugugi vähetähtsam. Me vaatame küll toredaid perepilte või tunnustame lasterikkast perest välja kasvanud sportlasi ning muusikuid, ent samas sulgeme sageli silmad lasterikka pere igapäevaste väljakutsete ning logistiliste tippsoorituste ees."
"Üheks illustreerivaks näiteks on tõik meie perede igapäevaelust, ikka veel peab lasterikas pere piletikassas arvestama, kes tema lastest läheb pere alla ja kes mitte, sest teenusepakkuja poolt
pakutav perepilet eeldab perena 2+2 mudelit ning lasterikkus ühiskonna väärtusmaailma end veel kinnistanud ei ole," märgib ELPL.
ELPL teeb erakondadele lasterikka pere maine ja heaolu parandamiseks viis ettepanekut:
Esimene ettepanek on peretoetuste indekseerimine või sidumine toetava garantiiga, et need ei jääks ajale jalgu. "Pered vajavad riigi hoolt ja veel rohkem stabiilsust ning me peame seadma prioriteediks sellest lähtumise sõltumata riiki tabavatest väljakutsetest. Tagasiside meie peredelt on, et praegune lasterikka pere toetus on väga vajalik ning juba tuntava mõjuga, kuid tähtis on selle kaasas käimine elukalliduse tõusuga," seisab pöördumises.
Teine ettepanek on vanema palk alates kolmandast lapsest, sest lasterikka pere vanema panus peab olema hinnatud kogu ühiskonnas. "Siinkohal tuleb arvesse võtta ka lapserikka vanema üldjuhul väiksemat panust tööturul, mis kahjuks väljendub täna ka tema pensioni suuruses, ehkki lapsi kasvatanud vanema panus riigi demograafilise pildi koloriitsusesse on hindamatu. Samas hindavad meie pered lasterikka pere vanema ravikindlustuse olemasolu kuni noorima lapse kaheksanda eluaastani," seisab pöördumises.
Kolmas ettepanek on, et riiklikud toetused võiksid analoogselt toitjakaotuspensioniga arvestada lapse õpingute jätkumist, sest peretoetuste järsk lõppemine lapse täisealiseks saamisel või kooli lõpetamisel on tänastele lasterikastele peredele tõeline väljakutse. "Just hetkel, mil lasterikas pere saadab oma lapse kõrgharidust omandama, lõppevad lastetoetus, lasterikka pere toetus ja tulumaksu vabastus lapse pealt, ehkki kulud kõrgharidust omandama suunduvale noorele aina kasvavad ning lapsed on perekonnaseaduse mõistes endiselt vanemate ülalpidamisel. Kulud kahekordistuvad, riiklikud toetusmeetmed aga lõppevad," seisab pöördumises.
Neljas ettepanek on, et Kredexi kodutoetus lasterikastele peredele või mõni muu kodu soetamise ja renoveerimise meede peab olema kättesaadav kõigile lasterikastele peredele sõltumata pere sissetulekutest.
Viies ettepanek puudutab kohalike omavalitsuste toetusi ja soodustusi, mis on väga ebaühtlased ning tihtipeale nii-öelda vajaduspõhised, mis ei arvesta lasterikka pere spetsiifikat. "Kahjuks näitab tagasiside peredelt ka tendentsi, et mitmed teenused, toetused ja soodustused on seoses omavalitsuste ühinemisega halvenenud, kuna teenuste, toetuste ja soodustuste ühtlustamisel suures omavalitsuses on liigutud pigem ebasoodsama suunas," seisab pöördumises.
ELPL-i sõnul on tähtis sõnum, et lasterikkale perele mõeldud meetmed käivad ajaga kaasas ning kriisi tekkimisel ei ole need esimesed, mille arvelt kulusid kärbitakse. Negatiivseks näiteks on eelmine majanduskriis, mil kärpe-eelarvete tegemist alustati ennekõike peredele mõeldud soodustuste kaotamisega.
