"Me ei lasknud Eesti välispoliitikat muuta EKRE radikaalse ja populistliku poliitika mängukanniks. EKRE valedel põhinev hirmutamiskampaania ei õnnestunud ja lõppkokkuvõttes läksid nad ise oma vägivaldse meeleavaldusega üle piiri," märkis Kallas.

Ta leidis, et väga halva sõnumi oleks andu see, kui EKRE sellise tegevusga oleks saanud poliitilist profiiti lõigata.

"Täna mõistsid aga kõik erakonnad, et reaalse valitsuspartnerina pole EKRE tõsiseltvõetav," ütles Kallas. "Kui me oleks hääletanud avalduse vastu, oleks see läbi kukkunud ja Eesti senine välispoliitiline kurss, kus hoitakse kokku meiega samade väärtustega liitlastega, pöördumatult muutunud."

Samas põhjendas Kallas hääletusel osalemata jätmist soovimatusega ka valitsust otsustamisel tekkinud raskustest välja aidata.

"Lõppkokkuvõttes toetas valitsuse algatust Riigikogu vähemus, ehk parlament sisuliselt umbusaldas valitsust," märkis Kallas. "Koostöövõimelist valitsust Eestil endiselt ei ole ja Riigikogus liigub edasi vaid eelarve, mille läbimineku garandiks on 30 miljonit eurot katuseraha, mille erakondade juhid maffiabossidena omavahel ära on jaganud."

Kallase arvates väljus valitsus kriisist oluliselt nõrgestatuna ja vastutustundliku riigivalitsemist neilt tema meelest oodata ei ole. "Kui me oleks avalduse poolt hääletanud, oleks Jüri Ratasel olnud imelihtne mängida suurt riigimeest ja rääkida, kuidas ta kõik probleemid lahendas," leidis Kallas.

ÜRO ränderaamistiku hääletusel riigikogus osales 98 riigikogu liiget. Neist 41 hääletas selle poolt, 27 vastu ja 30 jättis hääletamata. Kolm riigikogu liiget puudust hääletamiselt ja erapooletuid polnud.