1993. aastal ründasid pensionärid sotsiaalminister Marju Lauristini

Eesti poliitikas pole füüsiline vägivald tavaline, aga tänane Indrek Tarandi peksmine EKRE meeleavaldusel pole esmakordne. Sarnane asi juhtus 1993. aastal, kui sotsiaalminister Marju Lauristin langes vihaste pensionäride rünnaku ohvriks.

1993. aasta talvel oli vaevalt aasta varem iseseisvuse taastanud Eesti teravas majanduskriisis ja valitsuse võimalused pensionite maksmiseks olid väga napid. Pensioni asemel makstud elatisraha suuruseks oli 260 krooni (16,6 eurot) ja sedagi suutis riik maksta läbi häda. Väikest elatisraha võimendas see, et nõukogude ajal olid inimesed saanud pensioni 75 protsenti oma varasemast palgast.

11. jaanuaril 1993 kogunes tuhatkond pensionäri Toompeale riigikogu ette meeleavaldusele madala pensioni vastu protesteerima. Meeleavaldajad ründasid tollast sotsiaalminister Lauristini, rebides tema mantlilt kapuutsi küljest.

Meeleavaldus kestis tervelt kolm päeva ja kuna vägivallaga ähvardamine ei lõppenud, nõudis peaminister Mart Laar meeleavalduse lõpetamist. Mõned päevad peale meeleavaldust kohtusid Laar ja Lauristin Pensionäride Ühenduse ja Pensionäride Liidu esindajatega ja jõudsid otsusele, et pensione ei suurendata, kuid töötavatelt pensionäridelt pensione ära ei võeta.

Lauristini ründamine on teadaolevalt üks väheseid juhtumeid Eesti ajaloos, kus poliitikut on tema ametitegevuse pärast avalikult rünnatud.