Kim valiti ametisse Interpoli 194 liikmesriigi poolt aastakongressil Dubais. AP teatel sai ta vähemalt kaks kolmandikku poolthäältest.

Enne valimisi väljendati üle maailma üha valjuhäälsemalt muret, et Prokoptšuk kasutab Interpoli presidendi ametit ära Venemaa huvides ja president Vladimir Putini kriitikute sihikule võtmiseks.

Interpoli kriitikud on hoiatanud, et organisatsiooni kasutatakse mõnede riikide poolt üha rohkem poliitiliselt motiveeritud tagakiusamiseks, kasutades niinimetatud „punaseid teateid”. Need on Interpoli teated liikmesriikidele, milles palutakse teistel riikidel tagaotsitavaid kahtlusaluseid vahistada.

Juunis kirjutas parteideülene Briti parlamendiliikmete grupp kirja siseminister Sajid Javidile, milles kutsuti teda üles nõudma Moskva ligipääsu peatamist Interpoli andmebaasidele.

Ukraina siseminister Arsen Avakov lubas aga peatada oma riigi liikmelisuse Interpolis, kui Prokoptšuk selle juhiks valitakse. Samaga ähvardas ka Leedu.

„Prokoptšuki valimine Interpoli poolt oma uueks presidendiks on sama, mis panna rebane kanalat valvama,” hoiatasid oma kirjas USA senaatorid. „Venemaa kuritarvitab Interpoli rutiinselt poliitiliste oponentide, dissidentide ja ajakirjanikega arveteõiendamiseks ja nende ahistamiseks.”

Valimine järgnes endise presidendi Meng Hongwei kadumisele reisil kodumaale Hiinasse septembris. Peking teatas hiljem, et Meng vahistati ja on uurimise all altkäemaksuvõtmises kahtlustatuna.

Kim tegutseb Interpoli presidendina Mengi ametiajast järele jäänud kahe aasta vältel.