Meeste üle mõisteti kohut ÜRO toetatud tribunalil Chami moslemite ja etniliste vietnamlaste hävitamise pärast, vahendab BBC News.

Kohtuotsus on esimene ametlik tunnistus, et režiimi kordasaadetu oli rahvusvahelise õiguse järgi genotsiid.

Lühikese ja süstemaatiliselt jõhkra punaste khmeeride režiimi valitsemisajal aastatel 1975-1979 arvatakse olevat tapetud kuni kaks miljonit inimest, kellest enamik olid etnilised khmeerid.

Kambodža elanikkonna ulatuslik tapmine ei ole aga mahtunud genotsiidi kitsa rahvusvahelise definitsiooni raamidesse ning seda on klassifitseeritud inimsusevastaseks kuriteoks.

Nüüd kohtu all olnud kaks meest kannavad juba eluaegset vanglakaristust inimsusevastaste kuritegude eest ja mõisteti nüüd uuesti eluks ajaks vangi.

Mehed mõisteti süüdi ka pikas nimekirjas muudes kuritegudes, mille hulgas olid sundabielud, vägistamine ja usuline tagakiusamine.

Protsessil tsiteeriti Pol Poti 1978. aasta kõnet, milles ta ütles, et Kambodžasse ei tohi vietnamlastest jääda enam „ühtki seemet”. Ajaloolaste sõnul ei jäänudki mõnest sajast tuhandest vietnamlasest pärast küüditamisi ja tapmisi kedagi järele.

Chami moslemid on öelnud, et lisaks massihukkamistele keelati nende usk ja neid sunniti sealiha sööma.

Saloth Sari ehk Pol Poti juhitud punased khmeerid oli radikaalne maoistlik liikumine, mille asutasid Prantsusmaal hariduse saanud intellektuaalid.

Püüti luua end ise ära elatavat agraarühiskonda: linnad tühjendati ja elanikke sunniti töötama maapiirkonna kooperatiivides. Paljud sunniti end surnuks töötama ja teised surid nälga, kui majandus kokku varises.

Nelja vägivaldse aasta jooksul piinati ja tapeti neid, keda punased khmeerid vaenlasteks pidasid – intellektuaale, vähemusi, endisi valitsusametnikke ja nende perekondi.

Tapmiste ulatus ja jõhkrus, mis hoolikalt dokumenteeriti, teeb režiimist ühe verisema 20. sajandil.

Režiimi kukutas 1979. aastal Vietnami sissetung. Pol Pot põgenes ja jäi kuni 1997. aastani vabadusse. Ta suri aasta hiljem koduarestis.